Kroonu tüürimees

„Kroonu tüürimees“ on soome luuletaja ja proosakirjaniku Larin-Kyösti jutustuslik teos, mis viib lugeja 20. sajandi alguse Soome maarahva ja rannikuelanike maailma. Pealkirjas esinev „kroonu tüürimees“ viitab riikliku teenistuse all olevale meremehele või väikelaeva juhile, kelle elu kulgeb karmide loodusolude ja lihtsa igapäevatöö rütmis. Teoses põimuvad meremeheelu reaalsus ja autori poeetiline vaade inimolemusele, viies lugeja kokku nii töö kui ka vabaduse, kohusetunde ja sisemise igatsusega. Peategelane on lihtne mees, kelle elu ei ole sündmusterohke väliste mõõdupuude järgi, kuid kelle mõttemaailmas toimuvad sügavad nihked ja sisemised otsingud.

Kirjelduslaadilt on teos vaikne ja tähelepanelik, selle tonaalsus pigem melanhoolne. Larin-Kyösti kujutab peategelase sisekaemusi ja loodusega kooskõlas elamise paradoksaalsust – samal ajal kui meri pakub vabadust ja avarust, esindab see ka isolatsiooni ja elukestvat rutiini. Jutustuse kaudu antakse edasi mehe suhe oma töö, kodukoha ja iseendaga. Loodus ja ilmastik mängivad loos suurt rolli, olles justkui kaasosalised inimese mõtetes ja meeleoludes. Raamatus leidub ka sotsiaalset mõõdet, viidates kroonu ja indiviidi vahelisele pingele, aga eelkõige on see inimese ja saatuse vaheline vahevaatus, mille mõju jääb kestma ka pärast viimast lehekülge.

Larin-Kyösti (kodanikunimega Karl Gustaf Larson, 1873–1948) oli soome luuletaja ja kirjanik, kelle loomingut iseloomustavad lüüriline tundetoon ja rahvusromantiline meelelaad. Teda mõjutasid tugevalt nii loodus kui ka inimese sisemaailm, eriti melanhoolsed ja eksistentsiaalsed teemad. Tema kirjutistes põimuvad skandinaavia rahvakultuuri motiivid ja individuaalse üksinduse kajad. „Kroonu tüürimees“ on üks näide tema proosapärandist, milles luuleline tundlikkus ei kao ka jutustavas vormis, vaid süvendab tegelase portreed ja ajastu atmosfääri. Eesti keeles ilmus see teos Noor-Eesti kirjastuse väljaandena 1928. aastal.