Surma nimi on Engelchen
Surma nimi on Engelchen
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused:
- Eesti Riiklik Kirjastus | 1962
- 288 lk | Kõvakaaneline | 137 x 208 mm
- ISBN:
- Keel: eestikeelne
Romaan Surma nimi on Engelchen jälgib noort partisanivõitlejat, kes lamab pärast rasket haavatasaamist haiglas ja ei saa liikuda. Ta elab läbi sõja viimaseid kuid mägisel piiril, kus tema salk ründab okupatsiooniväge ja leiab peavarju üksikutes külades. Haiglavoodi vaikuses hakkavad lahti rulluma retked, varitsused, külaelanike vaikne abi, aga ka tülid salgakaaslaste vahel. Lugeja liigub koos peategelasega edasi-tagasi oleviku ja mineviku vahel ning näeb, kuidas üks otsus, hilinenud hoiatus või vale usaldus võib määrata terve kogukonna saatuse. Teos näitab partisanisõda mitte legendina, vaid killustunud mälupildina, milles ei kao valu, segadus ega kahtlus, et kõike oleks võinud teha teisiti.
Raamat keskendub süüküsimusele, mis tekib pärast seda, kui saksa karistusüksus hävitab mägiküla, kus partisanid end varjasid. Peategelane teab, et nende tegevus tõi külarahvale kätte hukatuse, ja peab taluma mõtet, et vabadusvõitlus käis üle süütute inimeste elu hinnaga. Engelchen, natsiüksuse juht, annab surmale nime ja näo, kuid jutustus ei piirdu kättemaksusooviga. Teos küsib, millal muutub eesmärk – okupantide lüüasaamine – nii tähtsaks, et kõik vahendid tunduvad õigustatud, ja mis juhtub siis, kui võitleja peab pärast sõda oma otsused endamisi uuesti läbi rääkima. Partisanid ei ole siin plakatikangelased, vaid inimesed, kes eksivad, kardavad ja püüavad hiljem seletada, kas nende ohvrid olid möödapääsmatud.
Ladislav Mňačko oli slovaki kirjanik ja ajakirjanik, kes võitles ise Teise maailmasõja ajal partisanide seas ning tõi hiljem proosasse sama terava vaate poliitilistele ja moraalsetele konfliktidele. Pärast sõda töötas ta esialgu veendunud režiimitoetajana, kuid pettus süsteemis, muutus valjuhäälseks kriitikuks ja koges tsensuuri ning pagulust. Tema raamatud, nende seas Surma nimi on Engelchen ja võimukriitiline romaan Kuidas maitseb võim, tõid talle suure rahvusvahelise leviku. Mňačko kasutab Engelcheni loos omaenda kogemust, et näidata, kuidas vastupanu ei vabasta kedagi vastutusest ning kuidas sõja mälestus jääb saatma nii ellujäänuid kui tervet ühiskonda.
