Ladislav Balleki romaan „Abiline. Raamat Palankist“ on poeetilise alatooniga jutustus ühe väikese Slovakkia linna, Palanki, argielust ja selle elanike sisemaailmast. Teos asetub 20. sajandi keskpaiga aeglasesse kulgemisse, kus ühiskondlikud muutused ja isiklikud igatsused põimuvad rahulikus tempos arenevaks loomis- ja vaatluslooks. Loo keskmes on noore peategelase kokkupuuted täiskasvanute maailmaga, kus tõsielu detailid ja lapsemeelne tajumaailm loovad omamoodi atmosfääri. „Abiline“ ei paku kiiret sündmustikku ega selgeid süžeepöördeid, vaid on pigem ajas hõljuv, täis tundelisi kirjeldusi ja igatsuse motiive.
Romaan on tugevalt paikne – Palank kui keskkond muutub iseseisvaks tegelaseks, mille tänavatel, aedades ja verandadel toimuvad väiksed, kuid tähenduslikud sündmused. Abilise tegelaskuju kaudu käsitleb autor täiskasvanuks saamise piiril tekkivaid küsimusi, inimeseks olemise keerukust ja tähelepanuväärset seoste võrku, mis ühendab inimesi vaikides ja alateadlikult. Ballek kasutab rikkalikku, pildilist keelt, kus igapäevased hetked omandavad tähenduse üksnes vaataja pilgu ja tundmuste kaudu. Romaan on tugevalt introspektiivne ning sobib lugejale, kes hindab mõtlikku, nüansirikast proosat, kus oluliseks saab mitte sündmus ise, vaid selle järellainetus inimese sees.
Ladislav Ballek (1941–2014) oli slovaki kirjanik ja diplomaat, kelle looming keskendus sageli kodukoha maastikele ja inimeste sisemistele püüdlustele. Tema teosed peegeldavad vaikset vastupanu tühistumisele, tuues esile väikekohtade elu kui universaalse elukogemuse kandja. „Abiline“ (slovaki keeles *Pomocník*) ilmus esmakordselt 1977. aastal ja pälvis kodumaal suurt tunnustust. Eesti keeles ilmus romaan 1984. aastal Eesti Raamatu vahendusel, lisandudes toonasel ajal tõlgitud psühholoogiliste ja kultuurilooliste romaanide ritta, mille kaudu eesti lugeja sai tutvuda Ida-Euroopa nüansirikaste kirjanduslike maailmadega.