Läänemaa Muuseumi toimetised 7. osa

„Läänemaa Muuseumi toimetised“ 7. osa koondab artikleid, mis käsitlevad Läänemaa ja Eesti ajaloo eri tahke 20. sajandi esimesel poolel ning kultuuri- ja looduspärandit. Luule Ranna uurimus „Kodumaa ja isamaa“ vaatleb vähemusrahvuste rolli Eesti välissuhetes aastatel 1918–1940, seades teema laiemasse poliitilisse ja diplomaatilisse konteksti. Margus Maiste keskendub vähemusrahvuste poliitilisele tegevusele Läänemaal, avades kohalike kogukondade osalust ja mõju piirkonna poliitilises elus. Tiit Rosenbergi artikkel toob esile baltisaksa põllumeeste tegevuse ja majandusliku rolli Eesti Vabariigis ning eriti Läänemaal aastatel 1919–1939.

Juta Holsti käsitlus „Rannarootslane Eesti, eestirootslane ja medelsvensson Rootsis“ uurib rannarootslaste identiteeti ja selle muutumist nii kodumaal kui ka Rootsis elades. Kalle Lõuna kirjutis „Venelased Läänemaal 1920–1940. Tähtsusetu vähemus?“ analüüsib vene kogukonna suurust, tegevusvaldkondi ja sotsiaalset positsiooni. Kalev Jaago ja Tuuli Tarandi artikkel „Kungla selts ja selle raamatukogu“ tutvustab kohaliku seltsiliikumise ja haridustegevuse ajalugu. Laine Soosalu kirjutis „Matsalu laht ja Rannamõisa“ toob esile piirkonna looduskaitse ja keskkonnaeripära.

Erki Russow annab ülevaate arheoloogilistest kaevamistest Haapsalus uue aastatuhande alguses, avades kihistusi, mis jutustavad linna varasematest arenguetappidest. Peeter Reikmanni mälestused Venemaa revolutsioonist ja saksa okupatsioonist lisavad kogumikule isikliku ajalookogemuse mõõtme. „Läänemaa Muuseumi toimetised“ 7. osa seob omavahel poliitilise ajaloo, kultuuripärandi, arheoloogia ja looduse teemad, pakkudes nii teaduslikku väärtust kui ka laiemale lugejale mõistetavat sissevaadet Läänemaa ja Eesti minevikku.