Läänemaa Muuseumi toimetised 4. osa

„Läänemaa Muuseumi toimetised“ 4. osa jätkab sarja eesmärki talletada ja tutvustada Läänemaa ajalugu, kultuuri ja pärandit erinevate uurimuste kaudu. Kalev Jaago artikkel annab ülevaate Haapsalu lossikiriku taastamisest ajavahemikus 1726–1889, käsitledes nii arhitektuurseid kui ka koguduseelu puudutavaid aspekte. Toivo Meikar uurib Vormsi saare metsade ajalugu, tuues esile nende majanduslikku, kultuurilist ja looduskaitselist tähendust. Kaido Siplegas keskendub Lääne- ja Saaremaa trapetsiaalsetele hauaplaatidele, analüüsides nende kujundust, levikut ja ajaloolist tausta.

Ivar Leimus käsitleb Haapsalu õigust kui allikat keskaja Liivimaa rahaajaloo uurimisel, sidudes kohaliku õiguskorra majandusajaloolise kontekstiga. Kaalu Kirme tutvustab Johann Friedrich Baumanni loomingut, tuues esile 19. sajandi Läänemaa viljakaima ehtemeistri tööde eripära ja tehnilisi lahendusi. Talis Vare artikkel „1. eesti polk Läänemaal (oktoober 1917 – aprill 1918)“ vaatleb sõjaväeüksuse tegevust ja selle seotust piirkonna poliitiliste ja sõjaliste sündmustega. Alar Schönberg uurib rannarootslaste olukorda Eesti Vabariigi eestistamiskampaania kontekstis, avades rahvusvähemuse ja riikliku poliitika suhteid.

Peeter Reikmanni „Mälestusi Ungru mõisast“ lisab kogumikule isikliku ja mälestusliku mõõtme, kirjeldades mõisaelu ja kohalikke olusid möödunud aegadel. Kogumiku artiklid on kirjutatud oma ala asjatundjate poolt, pakkudes nii teaduslikku põhjalikkust kui ka lugejasõbralikku esituslaadi. „Läänemaa Muuseumi toimetised“ 4. osa on väärtuslik allikas Läänemaa ajaloo uurijatele ja kõigile, keda huvitab piirkonna mitmekesine kultuuripärand, sidudes kohalikud lood laiemate ajalooliste protsessidega.