Läänemaa Muuseumi toimetised 3. osa

„Läänemaa Muuseumi toimetised“ 3. osa jätkab sarja traditsiooni koondada põhjalikke uurimusi Läänemaa ajaloost, kultuurist ja majanduselust. Kogumik algab Asta Veenpere artikliga, mis on pühendatud Läänemaa muuseumi 70. aastapäevale, käsitledes asutuse loomist, arengut ning töö käigus ette tulnud väljakutseid ja saavutusi. Aldur Vunk uurib ristisõja sündmusi Läänemaal, avades piirkonna varase keskaja poliitilisi ja religioosseid protsesse. Mati Mandel annab ülevaate Lihula piiskopilinnuse arheoloogilistest uurimistulemustest, tuues esile leide ja nende ajaloolist tähendust.

Kalev Jaago artikkel käsitleb Jenckenite suguvõsa rolli Haapsalu ajaloos aastatel 1648–1842, jälgides nende mõju linna majandus- ja ühiskonnaelule. Juta Holst kirjutab Riguldi mõisast ning selle maadest moodustatud asundusküladest, valgustades maaomandi muutumist ja asustuse arengut. Arved Luts uurib kalandust Läänemaa randades kuni 1940. aastani, keskendudes tööviisidele, püügialadele ja kalanduse majanduslikule tähendusele. Talis Vare käsitleb Läänemaa osa Eesti rahvalikus salakaubanduses viimase saja aasta jooksul, avades selle nähtuse põhjuseid ja ulatust.

Tõnu Tannberg analüüsib 1806.–1807. aasta maamiilitsa organiseerimist ja tegevust Läänemaal, asetades selle Vene keisririigi sõjaaja julgeolekupoliitika konteksti. Margus Maiste käsitleb vabadussõjalaste liikumist Läänemaal, uurides selle poliitilist mõju ja kohalikke eripärasid. Kogumik pakub terviklikku ja allikapõhist ülevaadet Läänemaa minevikust, sidudes kohalikud sündmused laiemate ajalooliste protsessidega. „Läänemaa Muuseumi toimetised“ 3. osa on väärtuslik allikas nii teadlastele kui ka kohaliku ajaloo huvilistele.