Läänemaa Muuseumi toimetised 2. osa

„Läänemaa Muuseumi toimetised“ 2. osa koondab artikleid, mis käsitlevad Läänemaa ja lähipiirkondade ajalugu alates keskajast kuni 20. sajandi esimese pooleni. Kogumik algab Tiina Kala uurimustega Tallinna ja Haapsalu keskaegse õiguskorra võrdlusest linnaõiguse alusel ning 1294. aasta Haapsalu linnaõigusest, avades kohaliku haldus- ja õiguskultuuri kujunemist. Sama ajastut täiendab Inna Põltsami käsitlus keskaja Haapsalust kui linnast, selle ehituslikust ja ühiskondlikust struktuurist. Kalev Jaago artikkel keskendub Haapsalu kodanike ja kinnisvara omandisuhetele 16.–18. sajandil, näidates linna sotsiaalset ja majanduslikku arengut.

Ivar Leimus uurib Saare-Lääne piiskopi rolli mündihärrana, kirjeldades piiskopkonna majanduslikku ja rahandusalast tegevust. Juhan Kreemi artikkel „Muhu väin“ vaatleb keskaegset laevateed ja selle kirjeldusi 16. sajandil, andes ülevaate piirkonna merenduse ja kaubanduse olulisusest. Jaanus Plaat käsitleb usuliikumisi Lääne- ja Hiiumaal 18.–20. sajandil, tuues esile vaimulike liikumiste mõju kohaliku kogukonna kujunemisele. Margus Maiste analüüsib poliitilisi erakondi Läänemaal aastatel 1918–1934, valgustades kohaliku poliitilise elu arengut ja parteide rolli ühiskonnas.

Kogumik pakub põhjalikku ja allikatele tuginevat pilti Läänemaa ajaloost eri ajastutel, ühendades õigus-, majandus-, usu- ja poliitiloo. Artiklite autorid on oma valdkonna uurijad, kes esitavad teemasid nii teadusliku täpsuse kui ka lugejasõbraliku selgusega. „Läänemaa Muuseumi toimetised“ 2. osa on väärtuslik lugemisvara kõigile, keda huvitab Läänemaa kultuuri- ja ajaloopärand, ning sobib nii teaduslikuks kasutamiseks kui ka kohaliku ajaloo huvilistele.