Läänemaa Muuseumi toimetised 16. osa

„Läänemaa Muuseumi toimetised“ 16. osa koondab artikleid, mis avavad Haapsalu piiskopilinnuse ja Saare-Lääne piiskopkonna ajalugu keskajast tänapäevani. Ülla Parase käsitlus vaatleb linnuse rolli ja tähendust 21. sajandil, sidudes pärandi säilitamise ja turismi vajadused. Kaur Alttoa pöördub varasemasse perioodi, mil piiskop ei olnud veel Haapsallu saabunud, tuues esile linna ja piirkonna kujunemise eeldused. Mihkel Mäesalu uurib Saare-Lääne piiskoppide suhteid Püha Rooma keisririigiga, keskendudes ustavusvande andmise põhjustele ja poliitilistele tagamaadele aastatel 1228–1521.

Madis Maasing süveneb 16. sajandi keskpaika, kirjeldades piiskop Johannes von Münchhauseni ja Riia peapiiskopi Wilhelmi suhteid, mis heidavad valgust võimusuhetele ja kiriklikule hierarhiale Liivimaal. Erki Russow ja Anton Pärn käsitlevad Osutitorni müürihoone jäänuste kaudu linnuse majanduslikku ja igapäevaelu tausta. Kalev Jaago analüüsib 1543. aasta vasallidepäeva sündmusi, mis peegeldavad tollaseid feodaalseid suhteid ja linnuse poliitilist rolli. Ivar Leimus tutvustab Liivimaa esimest medalikunstnikku Erich Becki, sidudes tema loomingu ja ajaloolise konteksti. Sama autori teises artiklis tuuakse esile August Tarendi mälestused Haapsalu lossist, mis pakuvad väärtuslikke isiklikke ja ajastuomasid vaateid.

Kogumik ühendab teaduslikud uurimused ja mälestused, pakkudes põhjalikku ülevaadet nii Haapsalu piiskopilinnuse arhitektuurist ja poliitilisest ajaloost kui ka selle inimlikust ja kultuurilisest dimensioonist. „Läänemaa Muuseumi toimetised“ 16. osa on väärtuslik lugemisvara kõigile, keda huvitab Läänemaa kesk- ja varauusaegne ajalugu, pärandi säilitamine ning piiskopilinnuse tähendus eri aegadel.