Läänemaa Muuseumi toimetised 11. osa

„Läänemaa Muuseumi toimetised“ 11. osa koondab artikleid, mis avavad Läänemaa ajalugu laias ajateljes alates 18. sajandist kuni 20. sajandi lõpuni. Erki Russow annab ülevaate kahekümneaastasest linnaarheoloogia kogemusest Haapsalus, rõhutades, et uurimistöö ei piirdu vaid potikildude ja müürikatkete kogumisega, vaid avab tervikliku pildi väikelinna minevikust. Sama autori teine kirjutis „Linn linna all IV“ toob välja 2006–2007 toimunud kaevamiste tulemused ja nende olulisuse. Kalev Jaago tõlgitud ja kommenteeritud 1739. aasta Haapsalu sadama ja merekaubanduse kirjeldus lisab allikmaterjali, mis valgustab linna majanduslikku rolli tollases Läänemere piirkonnas.

Mati Õun keskendub 1917. aasta oktoobris Väinamere ja selle ümbruse vetes peetud suurlahingule, avades selle strateegilist ja ajaloolist tähendust. Elo Lutsepp käsitleb Matsalu kaluriasunduse rajamist 1929–1935, kirjeldades majanduslikke ja sotsiaalseid muutusi, mida uus asustus kaasa tõi. Mari Sarv analüüsib Kullamaa rahvalauliku Maria Lehtsaare pärimustekste, tuues esile nende muinasjutulise retoorika ja kultuurilise väärtuse. Jaak Pihlau uurib Läänemaa metsavendade tegevust teise Nõukogude okupatsiooni ajal aastatel 1944–1959, seostades selle kohaliku vastupanuliikumise ja laiemate ajalooliste protsessidega.

Hain Rebase artikkel „Kuid siiski…“ annab isikliku vaate tema lahkumisele Eesti kaitseministri ametist 1993. aastal, lisades kogumikku poliitilise lähiajaloo perspektiivi. Kokku moodustavad need kirjutised mitmekesise pildi Läänemaa minevikust ja uurimissuundadest, sidudes arheoloogia, majandus- ja kultuuriloo ning mälestused üheks tervikuks. „Läänemaa Muuseumi toimetised“ 11. osa pakub nii teaduslikku sügavust kui ka elulisi lugusid, mis rikastavad arusaamist piirkonna pärandist.