Varjatud allikas

Kui altari sisseõnnistamine oli möödas ja argipäev kandis linnast minema üleva pidulikkuse laine, laskis Richtar mind raekotta kutsuda ja luges mune notari ja linna varahoidja juuresolekul ette meister Pavoli Utinkekirja, millega meister annetas mulle ja Mariala oma maja turuplatsi ääres. Tegu põhjendas ta sellega, et tema süü läbi jäin käest ilma, samuti ei suuda ma oma puunikerdajaametit pidada, ja seepärast kingib ta mulle oma maja, et vähendada minu vaeva enda ülalpidamisel, ja ta palub mind meie kalli Lunastaja nimel talle andestada.Richtar küsis minult, kas ma kingituse vastu võtan.Algul lõi mul sapp keema, sest kuigi meister Pavol oli minu õnnetuse põhjustajaks, niisama suur osa oli selles ka Richtaril ja kõikidel rae liikmetel. Kõige parema meelega oleksin sapi, mis mind mürgitas, neile kaela kallanud. Juba mul oligi keelel, et nad selle kirukekirjaga ... kütaksid kahhelahju, et käsitöölise paremat kätt ei saa hüvitada mitte mingisuguse kingitusega, et see on siiski ainult almus kerjusele - aga siis neelasin oma viha alla ja surusin uhkuse maha. Mõtlesin Agneskale, kelle jaoks ma vaevalt midagi tallele panna suudan, ja nägin oma sisimas vana palverändurit, kes ööl enne altari sisseõnnistamist oli väsinud sammul linnast lahkunud ... Seda meenutades murdusid mu viha ja uhkus ja ma ütlesin lihtsalt: ...