Van Stiphout
Van Stiphout
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused:
- Eesti Raamat | 1988
- 172 lk | Pehmekaaneline | 129 x 200 mm
- ISBN: 5450003269
- Keel: eestikeelne
Van Stiphout on slovaki kirjaniku Lubomir Feldeki romaan, mille keskmes on kaks noort kirjanduslikku ambitsiooni kandvat meest, René ja tema sõber Van Stiphout. Nende tee viib suurde tehasesse, kus toodetakse televiisoreid, ning René asub tööle kui tehase ajalehe toimetaja. Van Stiphout satub eriskummaliste asjaolude kaudu hoopis ettevõtte psühholoogi kohale. Tehas elab läbi tootmiskriisi, mis toob esile pinged plaanimajanduse, partei ootuste ja reaalse tööelu vahel. Romaan kasutab tehasekollektiivi kui läbilõiget ühiskonnast, kus kohtuvad eri põlvkondade töötajad, karjääri tegelevad juhid ja süsteemi loogikast väsinud inimesed.
Lugu on ühtaegu tööromaan ja ühiskondlik satiir, kus peategelased püüavad leida oma kohta süsteemis, mis nõuab lojaalsust, vormitäitmist ja optimistlikku retoorikat. René vaatleb oma kolleegide elu läbi kirjutaja pilgu, otsides nende käitumises mustreid ja paradokse, samal ajal kui tehaselehe tekstid peavad jääma kooskõlla ametliku joonega. Van Stiphout seisab silmitsi töötajate meeleolude, stressi ja umbusuga, millele partei ootab psühholoogiliselt korrektset lahendust. Romaan näitab, kuidas tootmisplaanid, koosolekud ja loosungid kujundavad inimeste enesetunnet, ning kuidas kirjanduslik mõtlemine annab peategelastele võimaluse olukorda kõrvalt vaadata. Teos kõnetab lugejat, keda huvitab elu hilises sotsialismis, töökollektiivi suletud õhkkond ja loomeinimese kohanemine bürokraatliku keskkonnaga.
Lubomir Feldek on slovaki kirjanduses tuntud eelkõige luuletaja, näitekirjaniku ja tõlkijana, kuid tal on ka oluline proosaline kõrvalepõige. Ta on vahendanud slovaki keelde mitmeid maailmakirjanduse autoreid ja kirjutanud eri vanuses lugejale mõeldud teoseid, sh lasteraamatuid. Van Stiphout annab tema loomingus pildi kirjanikust, kes tunneb hästi kultuurielu ja institutsioonide telgitaguseid ning suudab seda kogemust siduda tehase igapäevaelu kujutamisega. Romaanis ühendab Feldek keelelise mängulisuse ja iroonia töö, psühholoogia ja poliitika teemaderingiga, luues pildi ajast, kus kirjanduslik vaade ja ametlik reaalsus põrkuvad ühes tehasesaalis kokku.
