Domina

L. S. Hiltoni romaan „Domina“ on järg menuromaanile „Maestra“, jätkates peategelase Judith Rashleighi loo jälgimist maailmas, kus luksus, pettus ja ohtlikud mängud põimuvad. Judith on suutnud end taas uue identiteedi varjus ühiskonnas kehtestada, tegutsedes seekord kunstimaailmas Roomas. Tema uus elu on pealtnäha korrastatud ja kontrollitud, kuid minevik, mille ta pettuste, mõrvade ja manipuleerimise hinnaga maha jättis, ei jää kauaks varju. Pingestatud ja filmilikult liikuv süžee viib lugeja läbi glamuursete interjööride ja ohtlike olukordade, kus Judith peab oma ellujäämiseks taas kasutama teravat mõistust ja kõhklusteta külmaverelisust.

Romaani keskmes on taas kunstiteoste võltsimine, turuväärtused ja nende ümber keerlev võimuvõitlus, mida autor seob suuremate teemadega nagu identiteedi konstruktsioon, kontroll keha üle ning võrgutamise ja vägivalla vaheline piir. Judith ei ole tüüpiline kangelanna – tema motiivid on keerulised, ta on kalk, võluv, manipuleeriv ja samas sageli haavatav. Just see mitmetahulisus muudab temast intrigeeriva tegelaskuju, kelle teod kutsuvad esile nii võõristust kui mõistmist. Hilton kasutab teadlikult sensuaalset keelt ja provokatiivset süžeed, et luua tekst, mis on samaaegselt meeleline, kriitiline ja mänguline.

L. S. Hilton on Briti autor, ajakirjanik ja kunstiajaloolane, kelle sulest on ilmunud nii ilukirjandust kui publitsistikat. Tema romaanitriloogia, mille teine osa on „Domina“, tõusis rahvusvahelisse tähelepanu oma julguse ja ootamatu naispeategelase kaudu, kes rikub nii moraalseid kui ühiskondlikke reegleid. Hiltoni kirjutamislaad ühendab põneviku, psühholoogilise draama ja kultuurikriitika elemente, pakkudes lugejale korraga nii pinget kui peegeldusruumi. „Domina“ jätkab seda joont, olles korraga tumedalt lummav ja teravalt kaasaegne pilk võimu ning enesemääramise dünaamikale.