Eneseanalüüs

L. Ron Hubbardi teos „Eneseanalüüs“ kuulub tema ulatuslikku vaimsete ja psüühiliste seisundite käsitluste sarja ning esindab scientoloogia liikumise ühe alusteose staatust. Raamat on mõeldud iseseisvaks kasutamiseks ja keskendub isikliku vaimse seisundi parandamisele enesevaatluse, struktureeritud harjutuste ja ajaloost ning kogemustest lähtuvate küsimustike kaudu. Selle tuumaks on idee, et inimene saab oma teadvusseisundeid, mälestusi ja emotsionaalseid reaktsioone teadvustada ja mõjutada, liikudes nii suurema selguse ja stabiilsuse poole.

Raamat sisaldab mitmeid harjutuskomplekse, sealhulgas nn „eneseanalüüsi skeemid“, mille kaudu inimene juhitakse süstemaatiliselt läbi oma mälestuste ja kogemuste. Hubbard väidab, et eneseanalüüsi meetodil on võimalik vähendada psüühilisi blokeeringuid ja suurendada isiklikku teadlikkust. Harjutuste keskmes on korduvad enesele suunatud küsimused, mille abil püütakse leida ühendusi mineviku kogemuste ja praeguste emotsionaalsete seisundite vahel. Lisaks sisaldab teos skaalasid, millega saab hinnata inimese emotsionaalset ja vaimset seisundit, ning konkreetseid soovitusi, kuidas nendega töötada.

L. Ron Hubbard (1911–1986) oli Ameerika kirjanik ja religioosne õpetaja, kes rajas dianeeetika ja scientoloogia õpetused. „Eneseanalüüs“ ilmus esmakordselt 1951. aastal ning kuulub tema varasema loomingu hulka, millele toetub suurem osa hilisemast scientoloogia kirjandusest. Tema teosed on tekitanud nii rahvusvahelist huvi kui ka kriitikat, eriti seoses teadusliku lähenemise puudumise ja religioosse liikumise organiseerimisega. Sõltumata hinnangutest on „Eneseanalüüs“ üks nendest teostest, mis illustreerib Hubbardi püüdu luua isikliku enesearengu süsteem, milles ühendatakse psühholoogia elemente ja vaimset praktikat.