Religioon ja kirik Eestis

Kuulo Vimmsaare koostatud teos „Religioon ja kirik Eestis“ pakub ülevaadet religiooni ja kirikute rollist Eesti ühiskonnas 20. sajandi keskpaigani, rõhuasetusega nende arengul nõukogude võimu tingimustes. Tegemist on ideoloogiliselt kallutatud käsitlusega, mille eesmärgiks on religiooni sotsiaalsete ja ajalooliste juurte kriitiline analüüs vastavuses tolleaegse riikliku maailmavaatega. Raamat vaatleb usundite ajalugu Eestis, sealhulgas kristluse levikut, kirikute struktuuri ja mõjuvõimu, aga ka usuliste institutsioonide suhet riigivõimu ja ühiskonnaga.

Teoses käsitletakse peamiste konfessioonide – luterluse, õigeusu, katoliikluse ja baptistide – tegevust ning nende rolli ühiskonnas eri ajastutel. Erilist tähelepanu pööratakse kiriku ja usu mõju vähenemisele 20. sajandi jooksul, rõhutades ilmalikustamise protsessi ning ateismi levikut. Autor kasutab statistikat, ajaloolisi näiteid ja kriitilisi kommentaare, et näidata, kuidas kirik on olnud seotud feodaalse ja kodanliku ühiskonnakorraldusega. Samas antakse ülevaade usuliste liikumiste sisemisest mitmekesisusest, nende hariduslikest ja sotsiaalsetest tegevustest ning rahva suhtumisest kirikusse eri aegadel.

Kuulo Vimmsaar oli ühiskonnateadlane, kelle tööd keskendusid peamiselt religiooni sotsioloogilisele ja ideoloogilisele käsitlemisele marksistlik-leninlikust vaatepunktist. Tema teosed, sh „Religioon ja kirik Eestis“, täitsid olulist rolli ideoloogilise kasvatustöö kontekstis, olles suunatud eeskätt haridussüsteemile ja laiemale üldsusele selgitamaks partei seisukohti usuküsimustes. Kuigi tänapäeva seisukohast on tegemist ajastuspetsiifilise käsitlusega, pakub teos väärtuslikku sissevaadet nõukogudeaegse religioonipoliitika ning selle teoreetilise raamistikku mõistmiseks.