Juhan Liiv. Eesti traagilisim kirjanik
Juhan Liiv. Eesti traagilisim kirjanik
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused:
- Kooli kooperatiiv | 1936
- 55 lk | Pehmekaaneline | 130 x 195 mm
- ISBN:
- Keel: eestikeelne
Kustas Raua monograafia „Juhan Liiv. Eesti traagilisim kirjanik“ on esimene põhjalikum katse mõtestada Juhan Liivi elu ja loomingut tervikuna, pakkudes lugejale eluloolist, kirjanduslikku ja psühholoogilist lähenemist korraga. Teos ilmus 1930. aastate lõpul, ajal, mil Eesti kirjandusteadus alles kujunes iseseisvaks uurimisvaldkonnaks, ning selle roll Liivi kui rahvusliku ikooni kujundamisel on märkimisväärne. Raud käsitleb Liivi kui isiksust ja loojat, kelles traagika ei väljendunud üksnes saatuse hoobina, vaid sai osaks tema kirjutamisviisist ja maailmanägemusest. Tegu ei ole pelgalt elu- ja töölooga, vaid katsega avada Liivi hingeelu, tema isoleeritust, vaimset võitlust ja luule sügavamat allhoovust.
Raamat järgib eluloolist ülesehitust: Liivi lapsepõlv Alatskivil, koolitee, esimesed loomingulised katsed ja järkjärguline eemaldumine ühiskondlikust elust. Eraldi käsitletakse Liivi vaimuhaigust ja selle mõju tema kirjanduslikule eneseväljendusele, samuti kriitikute ja kaasaegsete vastuvõttu, mis oli sageli vastuoluline. Raud tõstab esile Liivi keelelisi ja vormilisi uuendusi, tema lakoonilist väljenduslaadi ning sisemist draamat, mis väljendus nii proosas kui luules. Traagilisuse mõiste ei piirdu siin eluloolise kannatusega, vaid tähendab eksistentsiaalset üksildust, mis tegi Liivist omanäolise ja ajast ees oleva autori. Teos sisaldab ka tsitaate ja tekstinäiteid, mis toetavad Raua tõlgendusi ning avavad Liivi loomingut uues valguses.
Kustas Raud oli eesti kirjanduskriitik ja esseist, kes tegutses peamiselt 1920.–1930. aastatel. Tema stiili iseloomustavad selged üldistused, tundlikkus psühholoogilise analüüsi vastu ning soov asetada kirjanik laiemasse kultuuriloolisse konteksti. „Juhan Liiv. Eesti traagilisim kirjanik“ ei ole akadeemiline uurimus tänapäevases mõttes, kuid sellel on oluline koht eesti kirjandusloolises mõtestamises. Raamat aitas kinnistada kujutlust Liivist kui vaevatud geeniusest ja rahvusliku valu kehastajast, kujundades arusaama tema tähendusest tervele põlvkonnale lugejaid ja kirjutajaid.
