Kunstiteadus. Kunstikriitika 4. osa
Kunstiteadus. Kunstikriitika 4. osa
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused:
- Kunst | 1981
- 270 lk | Pehmekaaneline | 143 x 215 mm
- ISBN:
- Keel: eestikeelne
„Kunstiteadus. Kunstikriitika 4. osa“ on osa nõukogudeaegse kunstikirjanduse kogumikust, mille eesmärk oli tutvustada kunstikriitika ja kunstiteaduse arengusuundi ning pakkuda analüütilist vaadet kunstielule 20. sajandi teisel poolel. Väljaanne keskendub eeskätt Eesti ja Nõukogude Liidu kunstile, tuues esile teoreetilisi käsitlusi, näituseülevaateid, loomingulisi portreesid ning temaatilisi arutlusi kaasaegse kunsti rollist ühiskonnas. Kogumikus leiduvad esseed ja artiklid vaatlevad kunsti mitte ainult esteetilise nähtusena, vaid ka ideoloogilise ja sotsiaalse tegurina, mis pidi väljendama ajastu vaimu ning rahuldama „ühiskondlikult tähendusrikka“ loome kriteeriume.
Raamatu sisus põimuvad akadeemiline kunstiajalooline analüüs ning päevakajaline kriitika — vaatluse all on mitmete eesti ja liiduvabariikide kunstnike looming, olulisemad näitused, kunsti institutsionaalsed arengud ning stilistilised ja temaatilised muutused. Kirjutised kannavad nii dokumenteerivat kui hinnangulist funktsiooni, peegeldades samal ajal ka toonast ideoloogilist raamistikku, milles kunstikriitika tegutses. Mitmed autorid, kelle tekstid kogumikku kuuluvad, olid tunnustatud kunstiteadlased ja kriitikud, kelle käsitlusviis ühendab kunstilise analüüsi marksistliku-leninliku kultuuriteooriaga.
Kogumiku avaldas kirjastus Kunst, mis oli aastakümneid Eesti juhtiv kunstikirjastus ning mille väljaanded moodustavad olulise osa eesti kunstikirjanduse traditsioonist. „Kunstiteadus. Kunstikriitika 4. osa“ on väärtuslik allikas neile, kes uurivad kunstikriitika ajalugu, nõukogude kultuuripoliitikat või soovivad mõista, kuidas kunst ja selle tõlgendamine suhestusid ideoloogiliste ootustega. Teos sobib kasutamiseks kunstiajaloo, kultuuriteooria või nõukogude kultuuri uurimisel, olles samal ajal ka dokument ajastust, mil kriitika ise allus määratletud kultuuripoliitilistele raamistikutele.
