Kunst ja Kodu 3/1968

Ajakiri Kunst ja Kodu 3/1968 seab fookusesse kodukultuuri ja tarbekunsti ristumiskoha. Number liigub praktilistest võtetest üldisema ruumikäsitluseni: kuidas siduda mööbel, valgus ja tekstiil ühtseks töökorraks, kuidas võtta kasutusse uued materjalid ning millal eelistada monteeritavaid lahendusi, mis lubavad ruumi vajaduste järgi kohandada. Teos hoiab üsna töömahukat rütmi: esmalt ruum, siis pind ja materjal, lõpuks ese, mis koondab mustri, proportsiooni ja kasutuse. Väiksemad rubriigid toovad kõrvale näited rahvuslikest motiividest ja messiuudistest, et lugeja näeks seost koduse otsuse, tööstusliku tootmise ja laiemate suundade vahel. Nii tekib pilt majapidamisest, kus valik sünnib selgituse kaudu ja kus esteetika järgneb funktsioonile.

Perioodikaväljaanne loetleb teemad, mille järgi saab lugeja liikuda süsteemselt. Arhitektuuri ja sisustuse all käsitletakse: Kodukultuurist; Mööblit; Heliseadmete kujundusi; Plekist valgusteid; Kodubaar; Lastemööblit ja mänguasju; Monteeritav lastemööbel. Tarbekunsti rubriik koondab: Kuivastu kõrtsi tekstiilid; Nöörvaipu; Kaltsuvaipu; Käsitöötegijatest; Batikakangad; Põranda- ja seinavaipu; Pähklipurustajaid. Huvitava rubriik toob ülevaate Kölni mööblimessilt, avaldab aastate 1958–1967 „Kunsti ja Kodu” numbrite loetelu ning annab juhised küünlavalamiseks. Iga teema suunab konkreetse teoni: valgusti materjalivalik, lapitehnika ja nöör- või kaltsuvaiba sidumine, lastemööbli mõõdustik ja kokkupanek, heliseadmete paigutus ruumis. Nii püsib tähelepanu töövõtetel, mis seovad eseme kasutuse ja ruumi mõõdu, mitte pelgal pildil.

Number kujundab selge töökorra: mõõda liikumisteed, vali pind ja toon, otsusta eseme tüüp, seejärel kohanda detail. Lugeja leiab siit argiseid, kuid rakendatavaid lahendusi, mis ei dubleeri projektdokumente, vaid annavad otsustamiseks lähteülesande ja põhjenduse. Messiraport seob kodu globaalse tootepildiga, tarbekunsti plokk hoiab kohaliku oskuse ja mustriloogika nähtaval, „huvitavat” rubriik lisab praktilise meistrinipi. Teos ei paku valmis stiiliretsepti; ta pakub tööjärge, mille järgi iga kodu saab kujundada ruumi, mis teenib harjumusi, hoiab korda ning jätab mustritele ja esemetele koha, kus need päriselt töötavad.