Kunst ja Kodu 3/1959

Ajakirja Kunst ja Kodu 3/1959 number on sisekujundust ja tarbekunsti vahendav kogumik, mis seob praktilised lahendused eluruumide planeerimise põhimõtetega. Väljaanne liigub toa haaval ja teema haaval: köök ja köögimööbel, väikekorteri sisustamine tüüpelamus, pildid seintel ja vaaside kasutus, värvi roll ruumis (tapeet ja tekstiil), valgustuse põhitõed, vaibad seinal ja põrandal, rahvusliku puulõike rakendamine koduses keskkonnas. Rubriigid käsitlevad ka hooajalisi võtteid nagu lillede seadmine klaasvaasis ja sügisvärvide sidumine interjööriga, et anda lugejale tööriistad, millega ühendada otstarbekus ja terviklik ilme. Iga alateema kirjeldab, mida inimene saab ise ära teha, milliseid materjale kasutada ning kuidas vältida segadust väikeses pinnas.

Number loetleb autorite ja koostajate panuse: koostaja L. Madisson seab numbri ülesehituse, toimetaja M. Kartna hoiab teksti selge ja rubriigid eristatavad, kaanekujunduse loob V. Asi ning sisekujunduse ja paigutuse lahendavad L. ja U. Sisa. Artiklite teemad ja nõuanded koonduvad köögi ergonoomikasse, meie mööblitoodangu võimalustesse, raamitud piltide ja grafika paigutusse, valgusplaani kavandamisse ning tekstiilide ja tapeedi kooskõlla. Praktilised joonised ja näidised toetavad kirjeldust: lugeja saab vaadata köögikapiplaane, väikekorteri mööbliskeeme ja valgustite asetuse soovitusi. Põhimõte on ühtne: ruum töötab, kui funktsioon, proportsioon ja materjalide rütm on kooskõlas; dekoratiivsed võtted (vaasid, vaibad, lilled) annavad seejärel mõõduka aktsendi.

Kogumiku keel püsib asjalik ja õpetuslik. Ruumid jaotatakse ülesannete järgi, otsused seotakse konkreetsete näidetega ning soovituslikud paigutused väldivad tarbetut ostmist. Väikekorteri teema esitab lihtsa metoodika: mõõda, joonista, planeeri tsoonid, alles siis vali mööbel. Valgustuse rubriik rõhutab, et üldvalgus, töövalgus ja aktsentvalgus peavad koos looma varjudeta, kuid varieeruva keskkonna. Värvi käsitlus tuletab meelde, et toon toimib materjali ja pinna suurusega üheskoos; tapeet ja tekstiil võtavad ruumi optiliselt kokku. Koondmulje järgi on see number tööriist, mille abil lugeja saab samm-sammult viia väikese elamispinna selgeks ja kasutatavaks tervikuks, kus iga ese on põhjendatud ning liigne detail on teadlikult välditud.