Kunst ja Kodu 2/1965

Ajakiri „Kunst ja Kodu“ 2/1965 keskendus kodu ja tarbekunsti seoste avamisele, pakkudes lugejale praktilisi juhiseid ning esteetilisi soovitusi eluruumide kujundamiseks. Väljaanne sidus omavahel käsitööoskused ja ruumikultuuri, andes põhjaliku ülevaate materjalidest nagu klaas, metall, nahk ja keraamika. Samuti kirjutati värvimistehnikatest, kangastest ja puitlaastplaatide kasutamisest sisekujunduses. Lugejale anti nõu, kuidas lihtsatest materjalidest luua kaunilt viimistletud detaile ja kuidas neid siduda kodu üldise ilmega. Ajakiri rõhutas, et ka piiratud oludes on võimalik kujundada kodu maitsekalt ja isikupäraselt.

Numbris avaldati artikleid, mis tutvustasid nii rahvakunsti traditsioone kui ka uue aja tarbekunsti. Rubriigis „Ühes ja samas toas“ arutleti ruumi mitmekülgse kasutamise üle, käsitleti korterisisustuse ja väikeste elamispindade paigutusvõimalusi. Samuti avaldati kirjutisi garaaži ehitamisest, õuekaevu rajamisest ja kodu ümbruse kujundamisest. Ettevõtlikule lugejale anti juhiseid nõmmetaimede kasvatamiseks ja looduslike materjalide kasutamiseks koduhaljastuses. Etno­graafiarubriigis ilmus artikkel „Kannel, kullakeeleline“, mis käsitles rahvapillide valmistamist ja nende rolli eesti talukultuuris.

Väljaande koostajaks oli L. Madisson, kelle töö tagas ajakirja sisulise terviklikkuse ja praktilise suunitluse. Tema toimetusstiil ühendas nõukogude aja esteetilised ideaalid rahvusliku tarbekunsti väärtustamisega, luues tasakaalu õpetliku ja inspireeriva sisu vahel. „Kunst ja Kodu“ kujunes 1960. aastate keskel oluliseks kultuurivahendajaks, mis aitas lugejail mõtestada oma kodu mitte ainult eluruumi, vaid ka loomingulise eneseväljenduse keskkonnana.