Kunst ja Kodu 1/1963

Ajakiri Kunst ja Kodu 1/1963 ühendab sisekujunduse nõuanded, tarbekunsti ülevaated ja väiksemad aiandus- ning lauaetiketi rubriigid üheks tervikuks. Väljaanne käsitleb interjööri kui toimivat keskkonda: üldplaanist liigub vaade detailideni, kus otsustatakse, millal teha remont omal jõul, kuidas siduda rahvusliku laadi motiiv mööblikavaga ning kuhu planeerida panipaigad, et liikumisteed jääksid selged. Jutuks on ka tööstusesteetika ja tööharjumused, mille kaudu seotakse kodu ja tööruumi kogemus. Nii tekib pilt majapidamisest, kus valik sünnib põhjenduse kaudu: tarbimissoov allub kasutusele, muster järgneb mõõdule, materjal toetab hooldust.

Perioodikaväljaandes on esitatud teemad ja rubriigid järgmises järjestuses: Interjöörist ja maitsest; Korteri remont omal jõul; Rahvuslikust laadist sisustuses; Panipaikadega mööblit; Serviis; Pisiesemetest; Tikitud patju; Laastuvaipu; Vaipu näituselt; Tööstusesteetikast ja töökultuurist; Linu ja linikuid; Maalitud kangaid; Lauakatmisest; Suvepuhkuseks; Eesaed; Etnograafiast. Kirstud. Teemade loetelu loob töökorra, mida lugeja saab järgida: esmalt ruum ja mõõt, siis pinnad ja tekstiil, lõpuks tooted, mis seovad terviku. Iga rubriik viib konkreetse teoni – näiteks tikitud padja kavandini, laastuvaiba sidumise või laua katmise lahenduseni –, et otsus ei jääks pelgalt pildi vaatluseks.

Koostaja L. Madisson hoiab numbri tooni rahulikult selgitava ja järjekorra läbipaistva; kujundaja S. Veidenberg toetab sisu ülesehitust selgete pealkirjade ja pildipaigutusega. Autorite nimedest olulisem on siin toimetuslik põhimõte: iga teema annab lähteülesande ja põhjenduse, mille järel otsustab lugeja ise. Nii ei paku see number kampaaniat ega valmis stiiliretsepti, vaid töökava, mille järgi saab korterit ja aeda muuta samm-sammult: mõõta, planeerida, proovida ning korrigeerida, kuni ruum toetab harjumusi ja esemed leiavad oma koha.