Kunst ja Kodu 1/1962

Väljaanne näitab kodukujunduse kui süsteemi, kus ruumi kasutus tekib konkreetsete ülesannete kaudu. Number seob plaanimise, töövõtted ja lihtsad näited, et lugeja saaks tõlkida üldpõhimõtted igapäevasteks sammudeks. Teos liigub korteri uksest aiani, peatub värvi ja valguse koosmõjul ning toob sisse käsitöö, mille abil saab kodu funktsioone täpsustada. Keskne on selge lause ja teostatav juhis. Väljaande rütm on rubriikidest üles ehitatud; iga üksus annab mõõdu, paigutuse või hooldusviisi, mille järgi saab ruumi korrastada ilma ülearuse keerukuseta. Vaade on praktiline: kodu on koht, kus liikumisteed, pinnad ja esemed peavad koos toimima, ning neid saab korrigeerida väikeste muudatustega.

Number loetleb teemadena järgmised üksused: Selles majas elame meie; Meie neljakorruseline kodu; Pimedatel talveõhtutel on; Noortelt; Mööblinäituselt; Toa värvid, värvid toas; Reproduktsioonid graafilistest töödest; Rüijuvaipu ja istepatju; Trikoovaipu ja tikitud patju; Terrakota; Saime Teilt kirja; Laud-kangasteljed; Külalisi oodates; Kaktused; Pimedatel talveõhtutel oli. Need rubriigid katavad nii üldise ruumijaotuse kui ka väiksemad tööetapid: tekstiili valiku, mustrite tõstmise, istmepatjade ja rüijude teostuse, terrakota kasutuse, laud-kangastelgede tööpõhimõtted ja külaliste vastuvõtu korralduse. Lugeja saab sisustamiseks lähtekoha, mille järgi määrata riputuskõrgus, vahekaugus, toonide suhe ja liikumistee. Lisaks on sees kirjavahetuse rubriik, mis toob tagasi sideme lugejaga ja koondab korduma kippuvaid küsimusi praktilisteks vastusteks. Nii kujuneb kogumikust tööriist, mis aitab planeerida tegevust järjekorras ja vähendada ümbertegemist.

Väljaande koostajaks on L. Madisson, kes hoiab rubriigid ühtse töökeele all ja seob tekstid jooniste ning näidistega. Autoripositsioon on toimetuslik ja rõhutab teostatavust: iga teema on jaotatud sammudeks, mida saab rakendada erinevas elamus. Artiklite raskuspunktid on kodu ruumijaotus, valgustus ja värv, mööbli valik ning käsitöövõtted, mille abil tekib vastupidav kasutus. Väljaanne annab vaate, kus kodu on pidev protsess, mitte valmistoode, ning kus väiksed otsused loovad koostoime: pind puhastub, liikumine selgineb ja esemed leiavad koha. Selline lähenemine teeb numbrist viitekoha, mille juurde saab naasta, kui on vaja kontrollida mõõtu, valida toon või otsustada, millises järjekorras tööd ära teha.