Kunst 71/1 1988

Ajakirja Kunst 71/1 number on kujutava ja tarbekunsti almanahh, mis seob eelmiste hooaegade näituseelu, autorikäsitlused ja materjalikesksed ülevaated üheks tervikuks. Kogumik liigub töödest konteksti: esmalt kirjeldab tekst teost või näitust, seejärel asetab selle kaasaegse kunstivälja arengusse ning lõpuks vaatleb, milliseid töövõtteid, eksponeerimisviise ja ruumilisi paigutusi see eeldab. Fookus püsib maali, graafika ja skulptuuri kõrval ka tarbekunstil, kus kõrvutatakse keraamika, klaasi ja tekstiili näiteid ning arutletakse vormi ja kasutuse suhte üle. Üldtoon on analüütiline: rõhk on põhjendustel, mitte üksikute tööde reklaamil, ning lugejale jäetakse selge arusaam, kuidas kujutava ja tarbekunsti põhimõtted toona kattusid ja erinesid.

Koostaja ja toimetaja on Sirje Helme; almanahhi kolleegiumist on esile toodud Boris Bernstein. Teemad liiguvad kolmes suunas. Esiteks autorikesksed käsitlused, mis loevad läbi konkreetse kunstniku teoste seeria ning näitavad, kuidas motiiv, tehnika ja formaat vahetuvad. Teiseks näituse- ja institutsioonikesksed ülevaated, mis kirjeldavad galeriide ja muuseumide kavasid, saatetekstide argumente, riputusloogikat ja publikuprofiili. Kolmandaks materjalikesksed artiklid, mis käsitlevad keraamika põletuskõveraid, klaasi pinnatöötlust, graafika tõmmiste sarju, maali aluspindade valikut ja skulptuuri installatsioonilist sobitamist saaliruumi. Nendes osades esitatakse töövõtteid nii, et lugeja saab võrrelda konkreetseid lahendusi eri näitustel ning mõista, kuidas tehniline otsus mõjutab vaatamiskogemust ja teose loetavust.

Kogumik pakub kasutatavat raamistikku neile, kes otsivad 1980. aastate lõpu kunstivälja kohta tasakaalukat, allikapõhist pilti. Artiklid selgitavad, kuidas esteetiline valik suhestub eksponeerimistingimustega, millal teos vajab sildistuses minimaalsust ja millal täpset tehnilist infot, ning kuidas kuraatorlik otsus muudab teoste omavahelisi suhteid. Eristuvad tööd, kus materjal määrab kompositsiooni ja vaataja liikumise, ja tööd, kus tähendus kasvab sarjalise korduse kaudu. Raamat on kasutatav nii taustainfona näitust külastades kui ka töövahendina, kui on tarvis siduda üksikteosed ajas ja väljal toimuvat kirjeldava argumendiga, et vältida juhuslikke tõlgendusi ning hoida tähelepanu uuritaval nähtusel, mitte kõrvaldetailidel.