Kunst 42/2 1972

Ajakirja „Kunst“ almanahhi selle vihiku avaosa on mahukas „1971. a. kunstikroonika“, mis fikseerib aasta näitused, preemiad, ostud ja sündmused muuseumides, salongides ja rändeksponeeringutel. Kroonika raamistab numbri ülejäänud käsitlusi: saksa- ja baltisuhteid puudutavad väljapanekud, graafikatriennaali fookus, tarbekunsti näitused ning lektoriumide töö annavad konteksti, millele autorid toetuvad. Toimetuse koosseis ja kujundus on osa sisulisest lahendusest: almanahhi toimetaja on Milvi Alas; kolleegiumi moodustavad Efraim Allsalu, Boris Bernstein, Herald Eelma, Mart Eller, Leo Gens, Kaalu Kirme, Olav Männi, Enn Põldroos, Eha Ratnik, Johannes Seilenthal ja Inge Teder; kaane ja graafilise lahenduse on loonud Tõnis Vint. Numbri ülesehitus liigub faktitihedast kronoloogiast autoripõhiste esseedeni, lõpetades rahvusvahelise keraamikavälja lühikokkuvõttega.

Mai Levin kirjutab Tallinna II graafikatriennaali järel tekkinud küsimustest: vormi ja tehnika suhe, sümbolismi roll, sotsiaalse kõla võimalused ja piirid. Irina Solomõkova vaatleb Ado Vabbe varasemat graafikat: joonistusliku mõtlemise, raamatuillustratsioonide ja linoollõigete teket ning nende seoseid Euroopa avangardiga. Jüri Keevalliku „Portselanileid Põltsamaal“ dokumenteerib linnuseõuelt leitud killud, arutab märgisüsteeme (nt caduceus), kirjeldab põletustehnika praaki ja visandab Põltsamaa portselanimanufaktuuri tööjõu ning tootmise põhijooned. Dmitri Sarabjanov kõrvutab kunstiteaduse ja kirjandusteaduse žanreid ja meetodeid, rõhutades poeetika ja tipoloogilise mõtlemise vajadust kunstiloos. Kaljo Põllu käsitleb op-kunsti tehnikaid (värviteooria, perspektiivipõhised mustrid, moiré) ja Victor Vasarely plastilise ühtsuse ideed ning selle rakendust visuaalse info ajastul. Helene Kuma annab ülevaate Faenza keraamikakonkursside praktikast ja kaalutlustest.

Autorid ja teemad: Mai Levin – triennaalijärgne mõttekollaaž Tallinna graafikatriennaali ainetel; Irina Solomõkova – Ado Vabbe varasem graafika (joonistus, raamatugraafika, linoollõiked, Pariisi periood); Jüri Keevallik – Põltsamaa portselan (leiukontekst, vormid, märgid, põletus, tootmine); Dmitri Sarabjanov – kunstiteaduse ja kirjandusteaduse seosed (žanr, stiil, poeetika, strukturalism, semiootika); Kaljo Põllu – op-kunst ja Victor Vasarely (tehnilised võtted, vorm–värv, prototüübid); Helene Kuma – Faenza keraamikakonkursid. Numbri faktiosa koondab „1971. a. kunstikroonika“ näituste, auhindade ja muuseumielu ülevaated. Koosteline raam: toimetaja Milvi Alas; kolleegium Efraim Allsalu, Boris Bernstein, Herald Eelma, Mart Eller, Leo Gens, Kaalu Kirme, Olav Männi, Enn Põldroos, Eha Ratnik, Johannes Seilenthal, Inge Teder; kaane ja graafiline kujundus Tõnis Vint.