Kunst 4/1962

“Kunst” 4/1962 on Eesti NSV Kunsti kirjastuse kujutava ja tarbekunsti almanahhi number, mis jätkab sarja toonast joont: ajakiri koondab ülevaateid näitustest, vaatlusi eri kunstiharudest ning lühikesi käsitlusi autorite loomingust. Numbri materjal on kahes keeles (eesti ja vene), mis peegeldab väljaande tollast adressaati ning levikuruumi. Väljaanne seob tarbekunsti, karikatuuri ja kujutava kunsti vaateid, pakkudes nii käsitöö ja tööstuskunsti kokkupuutepunkte kui ka kunstielu hetkeseisu kirjeldusi. Kaemus.ee poes esitatud sarjakirjeldused annavad sellele konteksti, mis aitab mõista almanahhi tüüpilist ülesehitust ja eesmärki, sh rõhuasetust tarbekunstile, näituste kajastustele ja autorikäsitlustele.

Numbri sisukord toob välja autorid ja artikliteemad: K. Kirme kirjutab teksti “Eesti tarbekunst täna”, mis kaardistab tarbekunsti seoseid toote, tehnika ja tellija vahel; R. Loodus käsitleb “Kaasaegset Nõukogude Eesti karikatuuri”, osutades valdkonna võtmemärkidele; I. Malin meenutab “Nõelategijate põiktänavat”, avades Tallinna vanalinna motiivide ja ajaloo suhestusi; T. Nurk esitab “Mõtteid Ado Vabbest”, keskendudes kunstniku pärandi tõlgendamisele; E. Ratnik uurib “Arkadio Laigo vabagraafikat”, tuues esile tehnika ja kujundikäsitluse; L. Viiroja küsib essees “Kas on õige oodata?”, mis asetub kriitilise arutelu raamistikku. Esikaanel on I. Linnati söejoonis “Toila kalasadam”, tagakaanel E. Piipuu samottfiguur “Tüdruk tuttmütsiga”.