Kunst 1/1965

„Kunst” 1/1965 on kujutava ja tarbekunsti almanahh, mis koondab ülevaated, portreed ja kroonikakatked üheks tervikuks. Väljaanne asetab kõrvuti koduse kunstielu sõlmpunktid ja vaate idabloki kultuuriruumi, lisab kunstnike enesereflektsiooni ning lõpetab kokkuvõtliku kroonika ja resümeedega vene keeles. Toimetus liigutab lugejat suurest plaanist väikese detailini: ühe juubilari tööriistu kirjeldavast esseest jõutakse tarbekunsti ajaloo ja tehniliste võtete juurde, sealt edasi keskaegsete raidportaalide juurde ning lõpus dokumenteeritakse möödunud poolaasta sündmused. Nii tekib pilt, kus kunstiharidus, näitusepraktika ja muuseumikogu loovad koos arusaama, kuidas kunstiväli sel ajajärgul toimib.

Autorid ja teemad: Martti Soosaar kirjutab loo Märkmeid ja repliike ühe noore juubilari kohta. Plokis Kilde Armeenias esinevad Aira Kaal tekstiga Kingitus ning August Vomm reisipäevikuga 10 päeva Armeenias — kangelasrahva kodumaal. Ellen Niit vaatleb Anna Haava kujutamist Vive Tolli illustratsioonides. Enn Põldroos käsitleb Valerian Loigu loomingut. Kaalu Kirme keskendub Adamson-Ericu nahkehistööle. Tiina Nurk näitab Kõrgema Kunstikooli Pallas osa eesti graafika kujunemisel. Villem Raam kirjeldab kahte taasleitud Tallinna raidportaali. Rubriigis Tutvume vennasvabariikide kunstiga viib Ruta Brakere lugeja kolme Riia naiskujuri ateljeesse. Sarjas Kunstnikud kunstist avaldab Corneliu Baba mõtteid inimesest kui püsivast teemast. Varia peatükis kirjutab Eha Ratnik kümnest aastast Tartu kunstinäitusi; rubriik Meie kunstikogude aardeid tutvustab Konrad Mäe teoseid Tallinna Riikliku Kunstimuuseumi maalikogus ning järgnevad 1964. aasta teise poole kunstikroonika ja resümeed.

Väljaande üldilme tugineb toimetajate A. Koemetsa ja K. Kuusiku koostatud liigendusele, mis seob esseed, muuseumitekstid ja kroonikakatked. Esikaanel on J. Eskeli terrakotta R. Sagritsa portree, mis markeerib numbri algusaktsendi: konkreetne teos juhib sisse arutluse kunstniku, kooli ja institutsiooni rollist. Almanahh väärtustab allikapõhist kirjeldust ja täpset nimetust; rubriigid tõstavad esile nii kogemusliku tekstiga reisimärkmeid kui ka arhiivitöö tulemusena ilmunud leiud. Numbri ülesehitus pakub lugejale tööriistu, et asetada mõni üksikteos, kunstnik või tehnika oma aega ja loogikasse.