Kümme aastat Eesti NSV Teaduste Akadeemiat (1946-1956)

Teos „Kümme aastat Eesti NSV Teaduste Akadeemiat (1946–1956)“ on kroonikalik ülevaade Eesti teadusinstitutsiooni esimesest kümnendist nõukogude perioodil. Raamat kajastab Teaduste Akadeemia asutamist, institutsionaalse struktuuri kujunemist ning erinevate teadusharude arengut selle aja jooksul. Tekstis käsitletakse nii akadeemilise uurimistöö korralduslikku külge kui ka konkreetseid teadussaavutusi loodusteaduste, tehnikateaduste, ühiskonnateaduste ja humanitaaria valdkonnas. Rõhuasetus on kollektiivsel pingutusel ja ideoloogilisel lojaalsusel, mis vastab tollasele ajastu kontekstile ja riiklikule ülesandepüstitusele teaduse arendamisel.

Raamat sisaldab arvukaid andmeid, tabeleid, fotomaterjali ning lühikokkuvõtteid teadusasutuste tegevusest. Esile tõstetakse akadeemikute ja teadlaste panust uute uurimissuundade käivitamisse, noorte spetsialistide koolitamisse ning teaduse sidumisse rahvamajanduse vajadustega. Olulisel kohal on koostöö liiduvabariikide vahel, samuti teaduse allutatus parteilisele juhtimisele ja marksistlik-leninliku maailmavaate järgimisele. Samas leiab raamatust ka tunnustust väärivaid saavutusi, mis aitasid kaasa eesti teaduse professionaalsele tugevnemisele vaatamata ideoloogilisele raamistikule.

„Kümme aastat Eesti NSV Teaduste Akadeemiat“ on oma aja dokument, mille väärtus seisneb eelkõige institutsionaalse mälu säilitamises ning teaduspoliitika ja teadlaste rolli peegeldamises nõukogude süsteemis. Kuigi toon on deklaratiivne ja ideoloogiliselt joondatud, pakub teos rikkalikku teavet selle kohta, kuidas teadus Eestis 20. sajandi keskel korraldatud oli, milliseid suundi soositi ning millised olid esimesed püsivalt tegutsevad uurimisinstituudid ja nende juhtfiguurid. Kogumik on tänuväärne allikas teadusajaloo uurijatele ja neile, kes soovivad mõista teaduse ja võimu seoseid ühe konkreetse kümnendi lõikes.