Kultuuride dialoog - võimalus või paratamatus? 2. osa

„Kultuuride dialoog – võimalus või paratamatus? 2. osa“ on teadusartiklite kogumik, mis koondab interdistsiplinaarseid käsitlusi kultuuridevahelisest suhtlusest, selle võimalikkusest, piiridest ja mõjust tänapäeva globaliseeruvas maailmas. Tallinna Ülikooli väljaandena pakub teos akadeemilist platvormi, kus kohtuvad erinevate valdkondade uurijad – filosoofid, sotsioloogid, keeleteadlased, kultuuriteoreetikud –, et arutleda, kas kultuuride dialoog on teadlik valik või pigem vältimatu arengutee, mida määravad ajalugu, geopoliitika ja majanduslikud protsessid. Artiklid käsitlevad teemat nii teoreetilisest kui ka rakenduslikust vaatepunktist, tuues näiteid mitmetest kultuurikontekstidest ja ühiskondlikest situatsioonidest.

Kogumikus leiduvad käsitlused puudutavad muu hulgas kultuurilise identiteedi kujunemist, väärtussüsteemide kokkupõrget ja kultuuride kohanemisdünaamikat. Erilist tähelepanu pööratakse keelelisele ja hariduslikule kommunikatsioonile, samuti kultuuridevahelistele tõlgetele – nii otseses kui metafoorses mõttes. Mitmed autorid tõstatavad küsimusi võimusuhete, etnilise kuuluvuse ja tõlgendusõiguse kohta, seades kahtluse alla lihtsustatud arusaama „dialoogist“ kui alati harmoonilisest suhtlusvormist. Kriitiline lähenemine on läbiv joon: kultuuridevaheline suhtlus ei ole pelgalt humanistlik ideaal, vaid ka keerukas ja sageli pingeline protsess, milles tuleb arvestada asümmeetriate ja ajalooliste taustadega.

Teos on osa laiemast Tallinna Ülikooli algatatud kultuuriteoreetilisest uurimissuunast, mis püüab mõtestada globaliseerumise ja identiteedimuutuste suhteid postmodernses ühiskonnas. „Kultuuride dialoog – võimalus või paratamatus?“ jätkub mitmeosalisena, võimaldades teemade süvendatud käsitlemist eri vaatenurkadest. Kogumik sobib nii üliõpilastele kui ka teadlastele, aga ka kultuuripraktikutele, kelle töö eeldab eri kultuuride kokkupuutepunktide tundmist ja mõtestamist. Teise osa artiklid jätkavad esimese köite poolt avatud mõtteraamistikke, kuid loovad ka iseseisvalt mõistetava ja rikkaliku käsitlusruumi kultuurilise kohtumise võimalikkusest tänapäeval.