Kuidas vaatad, nõnda näed. Eesti ajakirjanike elulood

Kuidas vaatad, nõnda näed. Eesti ajakirjanike elulood on kogumik, kus eri põlvkondade ajakirjanikud jutustavad oma töö- ja elukäigust. Raamat koondab isiklikke mälestusi, tööepisoode ja mõtisklusi ajakirjanduse rolli üle, alates sõjajärgsetest aastatest ja trükkiajakirjandusest kuni televisiooni ja uue meediakeskkonna kujunemiseni. Tekstid on kirjutatud enesevaatlusena: autorid kirjeldavad oma teed ajakirjandusse, töökohti, toimetusi ja saateid, aga ka eetilisi dilemmasid, poliitilist survet ja argiseid raskusi. Nii kujuneb kogumikust läbilõige Eesti meediavälja arengust, mille taustal muutub riigikord, tehnika ja publik, samal ajal kui kirjutaja püüab säilitada oma professionaalse näo ja isikliku hääle.

Sisukord toob esile rea tuntud nimesid ja lugusid, mis annavad vihje kogumiku haardest. Virve Aruoja keskendub koostegemise vaimule, Eerik Purje koondab ajakirjanduslikke pudemeid, Vassili Auväärt vaatab tagasi tööle lehes Rahva Hääl ja Hubert Veldermann kirjutab kodukandilugudest. Virve Koppel liigub rahvuskultuuri varasalves, Tiiu Vahi meenutab televisioonilegendide Mõmmi ja Leopoldi teket, Peep Puks kõneleb filmimehe pilguga, Ülle Puusep kirjeldab teekonda kitsasfilmist audiovisuaalse tööstuseni. Toivo Tootsen jutustab, kuidas ta on elanud, Linda Järve peab oma aastate rikkusest, Heimar Lenk kirjeldab kahe riigi meediat teenimist, Reet Kudu seob argielu ja tantsumaailma, Marika Tuus rõhutab alati rahva poole jäämist ning Marianne Mikko jälgib liikumist raadiost nädalaleheni ja Aafrikast Euroopa poliitikasse. Kogumiku lõpetavad vastupeegeldused ja registrid, mis aitavad lugejal teemasid ja nimesid üles otsida ning seoseid luua.