Kuidas beebid mõtlevad. Uurimus lapsepõlvest

Teos „Kuidas beebid mõtlevad. Uurimus lapsepõlvest“ käsitleb väikeste laste kognitiivseid võimeid ja mõttetegevust, tuues esile, et juba imikueas toimuvad keerukad ja süsteemsed mõttemustrid, mis ei ole pelgalt algelised refleksid, vaid kujutavad endast aktiivset maailmatunnetust. Autorid – psühholoogid ja arenguteadlased – juhivad tähelepanu sellele, et lapsed ei ole passiivsed teadmiste vastuvõtjad, vaid omamoodi teadlased, kes uurivad, katsetavad ja loovad mudeleid sellest, kuidas maailm toimib. Läbi praktiliste näidete ja eksperimentide kirjelduste avatakse lapse intellektuaalne areng esimestest elukuudest alates, pöörates tähelepanu mälu, keele, põhjuse-tagajärje mõistmise ja emotsioonide tekkimisele.

Raamat esitab väite, et täiskasvanud alahindavad sageli beebide ja väikelaste mõtlemisvõimekust, kuna nad ei oska seda vahetult märgata ega mõõta. Ometi viitavad uuringud, et juba varases eas suudavad lapsed teha järeldusi, kujundada eelistusi ja omandada keerulist teavet. Teos uurib ka, kuidas sotsiaalne keskkond, vanemate käitumine ja kultuurilised mustrid mõjutavad lapse vaimset arengut ning toob välja, et lapsepõlv on aeg, mil inimese aju on kõige paindlikum ja vastuvõtlikum. Samas ei paku raamat lihtsustatud kasvatusjuhiseid, vaid innustab mõistma, kui mitmekesine ja iseseisev on lapse arenev mõtlemine juba enne kooliiga.

„Kuidas beebid mõtlevad“ on kirjutatud Alison Gopniku, Andrew N. Meltzoffi ja Patricia K. Kuhl’i koostöös. Nad on Ameerika Ühendriikide juhtivad arengupsühholoogid, kelle uurimistöö on kujundanud arusaama laste tunnetusvõime arengust. Gopnik on tuntud teaduskommunikaator, kes on avaldanud mitmeid teoseid laste mõttemaailma kohta, samal ajal kui Meltzoff ja Kuhl on spetsialiseerunud vastavalt imitatsioonile ja keeleomandamisele. Nende koostööl valminud raamat ühendab teadusliku täpsuse ja kättesaadava keelekasutuse, võimaldades laiema lugejaskonna ligipääsu kaasaegsetele teadmistele lapsepõlve psühholoogiast.