Eesti ja külm sõda

Kristjan Lutsu raamat „Eesti ja külm sõda“ keskendub Eesti rollile ja kogemusele ülemaailmses pingeseisundis, mis valitses teise maailmasõja järgsest ajast kuni 1990. aastateni. Teos uurib, kuidas globaalse suurriikide vastasseisu – eeskätt Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu – mõju avaldus Eesti territooriumil ja ühiskonnas, mis sel ajal kuulus Nõukogude Liidu koosseisu. Luts vaatleb mitte üksnes ametlikku poliitikat, vaid ka laiemat ideoloogilist, kultuurilist ja ühiskondlikku konteksti, milles Eesti eksisteeris raudse eesriide varjus. Tegu on kompaktse, kuid sisutiheda ülevaatekirjutisega, mis on suunatud eeskätt üldhuvilisele lugejale.

Autor käsitleb teemasid, mis ulatuvad propagandast ja infolevist kuni luuretegevuse, salapolitsei töö ja lääne raadiote kuulamiseni. Samuti vaadeldakse eestlaste pagulaskogukondade rolli külma sõja infoväljas ning seda, kuidas eksiilivalitsused ja rahvusvahelised toetusvõrgustikud hoidsid Eesti iseseisvuse ideed elus. Luts toob välja, kuidas Eesti geograafiline paiknemine, lähedus Soomele ja läänepiiri olemasolu kujundasid spetsiifilisi olukordi, milles toimus vaikne vastupanu ja identiteedi säilitamine. Raamat ei ole pelgalt ajalooline ülevaade, vaid ka analüüs selle kohta, kuidas üks väike rahvas suutis külma sõja keerises säilitada oma ajaloolise järjepidevuse vaimu ja rahvusliku mälu.

Kristjan Luts on Eesti ajaloolane ja publitsist, kes on keskendunud 20. sajandi teise poole poliitilise ajaloo ja rahvusvaheliste suhete uurimisele. Tema kirjutised ühendavad teadusliku täpsuse ja üldhariva esituslaadi, mis teeb need kättesaadavaks ka laiemale lugejaskonnale. „Eesti ja külm sõda“ kuulub sarja „Eesti mõttelugu“ alamprojekti, mille eesmärk on pakkuda lühikesi, kuid sisukaid käsitlusi Eesti ajaloo kesksetest küsimustest. Lutsu käsitlus aitab asetada Eesti kogemuse laiemasse rahvusvahelisse konteksti, näidates, kuidas suured ideoloogilised vastasseisud peegelduvad ka väikeste rahvaste ajaloos.