Juukselõikaja-tüdruk

Kristīne Želve lühiromaan „Juukselõikaja-tüdruk“ on peenekoeline ja atmosfääriline jutustus, mis kätkeb endas kasvu-, identiteedi- ja vabanemisteemat. Teose keskmes on noor naine, kes otsib oma kohta maailmas, määratledes end suhetes teiste, mälestuste ja füüsilise keha kaudu. Juuste lõikamine saab siin mitmetähenduslikuks sümboliks — see tähistab nii soovi kontrolli järele kui ka püüdu muuta oma elu, katkestada vana ja alustada midagi uut. Lugu liigub intiimses ruumis, mis on ühtaegu väga konkreetne — juuksurisalong, kodu, linn — ja samas vaimne: sisemine seisund, mis otsib väljapääsu.

Želve kirjutab nappide, ent sisukate lausetega. Tema keel on vaoshoitud, kujundlikkus tuleb esile detailide ja korduvate motiivide kaudu, mitte otseste emotsioonide või seletuste vahendusel. Narratiiv on lineaarne vaid näiliselt — tegelikkuses hargnevad mälestused, igatsused ja hirmud ajas edasi-tagasi, luues kihi-kihilt üha süveneva portree naisest, kelle isiklik kogemus peegeldab ka laiemalt ühiskondlikke norme ja ootusi. See on romaan vaiksetest nihkumistest, pilkudest, mis jäävad pooleli, ja sõnadest, mida ei öelda välja. Just see vaikus annab teosele erilise kaalu.

Kristīne Želve on läti kirjanik, esseist ja filmitegija, kelle loomingut iseloomustab tähelepanelik pilk inimese sisemaailmale ning oskus tabada argiste olukordade taga sügavamaid kihistusi. Ta on avaldanud nii proosat kui publitsistikat ning tegutsenud ka dokumentalistina, mille mõju on tunda ka tema kirjanduses — täpne detailikäsitlus ja emotsionaalne autentsus loovad tiheda ja usutava maailma. „Juukselõikaja-tüdruk“ on üks tema olulisemaid proosatekste, mida on tõlgitud ka mitmesse teise keelde ning mis avab tugeva naishääle nüüdisläti kirjanduses.