Sirelisuru

Göran vaatab hämmeldunult emale otsa. Küllap nad omavahel ikka sobivad. Ema näib nii noor. Põsedki punased, ja mitte mõni purgipuna.
Göran tuleb lähemale ja palub andeks. Ta on nagu taevasokk, pikad ebakindlad jalad all. Tahan teha tõrjuvat zesti ja astun sammu tagasi: «Ma saan aru küll, et see oli kogemata. Ostame turult taimed, sellised, mis veel õitsema lähevad. Õu on muidu nii tühi.»