Sirelisuru

Kristiina Pelto-Timperi novellikogu „Sirelisuru“ koondab endas Soome nüüdisproosa peenekoelise lähenemise argielule, mälule ja inimsuhetele. Lühilood kujutavad tundlikult inimeste sisemaailma, vaikseid traagikaid ning elusõlmpunkte, kus minevik, soovid ja tegelikkus põrkuvad. Kogu läbivaks jooneks on kaduvuse tunne ning aeglane, kuid paratamatu muutumine, mis mõjutab suhteid, identiteeti ja keskkonda. Lugudes on sageli kohal lapse pilk, millega on põimunud täiskasvanu mõistmatus või nõutus, luues õrna, ent pingestatud vastanduse kahe maailma vahel.

„Sirelisuru“ mõjub kui katkendlik mälestusteraamat, milles iga jutt avaneb justkui hetkeks ja sulgub siis tasapisi, jättes järele mingi aimduse või tühjuse. Mitmetes lugudes on keskseks motiiviks loodus ja selle suhe inimese sisemise seisundiga — sirelid, udu, vesi või tuul ei ole pelgalt taust, vaid peegeldavad tegelaste psüühilist atmosfääri. Pelto-Timperi proosa ei püüa suuri sõnumeid esitada, vaid töötab pigem vaikuse ja varjundite keeles. Tema stiil on ökonoomne ja läbimõeldud, lühike lause kannab sageli rohkem kui pikem kirjeldus, ning iga sõna on paigutatud näilise lihtsuse taha peituvasse tähenduskihti.

Kristiina Pelto-Timperi on soome kirjanik ja tõlkija, kelle loomingule on iseloomulik sisekaemuslik suunitlus ja keskendumine inimese isiklikule maailmale. „Sirelisuru“ ilmus eesti keeles sarjas „Loomingu Raamatukogu“, mis tõi Eesti lugejani mitmeid olulisi Põhjamaade autoreid. Pelto-Timperi teosed on leidnud tunnustust just oma keelelise täpsuse ja psühholoogilise realismi tõttu, tuues tähelepanu keskmesse elu hetkede haavatava poeetika.