Kalevipoeg 2.0. Eesti rahva moodne eepos

„Kalevipoeg 2.0. Eesti rahva moodne eepos” on Kristian Kirsfeldti kirjutatud teos, mis tõlgendab rahvuseepose tänapäevases võtmes. Autor kasutab iroonilist ja popkultuurist laenatud keelt, et panna Kalevipoja kuju uude konteksti, kus muistsete kangelaste ja vastaste asemele astuvad kaasaegsed nähtused ning stereotüübid. Nii saavad sarvikutest pankurid, sortsidest zombid ja tuuslaritest moodsad mehed tänavapildis. Kalevipoeg liigub selles loos läbi absurdi ja koomika, olles ühtaegu suur, kohmakas ja groteskne, kuid samas peegel püsivatest rahvuslikest otsingutest.

Raamat kujutab endast eepilist paroodiat, kus traditsiooniline värsivorm põimub moodsate väljendite ja slängiga. Teksti tonaalsus on teadlikult robustne ja üle võlli, kohati šokeeriv, ent alati naeruvääristavalt terav. Kalevi mõtted ja tegevused on kantud egotsentrilisusest ja impulsiivsusest – tema päevad täituvad kakluste, alkoholi ja naistega, samas kui suurejooneline rahvuskangelase roll jääb vaid õõnsaks kestaks. Teos ei pelga kasutada ingliskeelseid mugandusi ja sõnamänge, mille kaudu autor toob sisse globaliseerunud maailma absurdsuse. Selline lähenemine muudab lugemise väljakutseks, mis sobib pigem lugejale, kes hindab musta huumorit ja kultuuriliste tabude murdmist.

Kristian Kirsfeldt on eesti ajakirjanik ja kirjanik, kelle loomingut iseloomustab otsekohene ja satiiriline stiil. „Kalevipoeg 2.0” on tema tuntuim teos, kus ta ühendab rahvuseepose traditsiooni kaasaegse keele ja ühiskonnakriitikaga. Tema kirjutistes on sageli kesksel kohal iroonia ja huumor, mis suunatud ühiskondlike nähtuste või inimeste harjumuste paljastamisele. Kirsfeldti lähenemine on julge ja provokatiivne, mis teeb tema töödest ühelt poolt lõbusa, teisalt aga ka kriitilise peegelduse eesti kultuurist ja rahvuslikust identiteedist.