Minu oma

„Minu oma” on noorteromaan, mis jälgib kahe lapsepõlvesõbra teed hetkest, mil elu näib justkui kõrvale kaldunud. Julia otsustab kooli katkestada ja proovib iseenda üle kontrolli taastada; Silver on vanem ja liigub sama küsimuse ümber teist rada pidi. Lugu toob nähtavale hetked, mil väike loobumine kergitab suure tagajärje: töö või õppimise katkestus, tülis öeldud lause, vaikus, milles otsus küpseb. Suhted kodus ja sõpradega ei kanna loosungi kaalu, vaid näitavad praktilist kaarti: kellega räägitakse, kelle ees hoitakse nägu, kuhu raha kulub, kuidas tekib võlg või lubadus. Romaan hoiab fookust valikul, mida inimene nimetab „minu oma”: keha, aeg, suhe, tegu. Kontrolli teema liigub peatükist peatükki, sidudes kokku tunde, et peategelane ei mängi enam peaosa, ja katse võtta vastutust tagasi.

Teos kasutab selget, kõnekeelele lähedast lauserütmi ning vahetab vaateid stseenide kaupa: dialoog, sisekõne, lühike meenutus, praktiline samm. Stseen algab sageli tõdemusega, jätkub tegevusega ja sulgub tulemusega, mida on võimalik kontrollida. Ajajoont hoiavad argised tegevused — tööots, bussisõit, kodune arutelu, sõbra uksekell. Nii muutub jutustuse raskuspunkt arutelust katseks: kui palju vabadust on siis, kui arve on maksmata; kui palju sõltumatust on siis, kui sõbra plaan lubab kiiret võitu; kui palju „minu oma” on siis, kui kõrval seisab teine inimene. Põhjus-tagajärg seosed on nähtavad ja korduvad motiivid aitavad lugejal märgata nihkeid: sama koht teise valgusega, sama lause uue tähendusega. Teos sobib aruteluks klassis ja kodus, sest küsimused on selged, vastused jäävad lugeja tööks.

Kristi Rebane on eesti kirjanik, kelle „Minu oma” märgiti ära Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev noorsooromaanivõistlusel. Tema loomingut tõmbab praktilise kogemuse ja sisekõne piirile: tegelane ütleb, proovib ja kannab tagajärge. Rebase hilisemad teosed „½ e. terve” ja „Aitäh elu eest” jätkavad enesetaju, valiku ja vastutuse ahelat, mis jookseb läbi erinevate elusituatsioonide. Kirjutusviis hoiab jutu tegevusel ja jätab järelduse lugejale. Autor ei suru moraali, vaid seab proovile väite „minu oma” ning laseb näha, kuidas see väide muutub teoks, kui inimene astub sammu ja peab oma otsuse kinni.