Ärtuäss

Ritti piilus ettevaatlikult kardinate vahelt sisse. Ärtuemand istus suure südamekujulise peegli ees ja puuderdas nägu. Korraga märkas ta peeglinurgas tüdrukut. Puudripintsel kukkus peeglilauale. Ritti taipas, et teda on märgatud ja ainus õige tegu on nüüd jalga lasta. Aga ta jalg takerdus raske sametkardina taha ning järgmisel hetkel oli Ritti Ärtuemanda buduaaris maoli maas, nina otsapidi karu lõugade vahel. Õnneks polnud too karu enam elavate kirjas. Vana tsirkusekaru nahk koos topispeaga laiutas buduaari põrandal.