Kognitiivne nihe

Kristel Mägedi-Vaigu luulekogu „Kognitiivne nihe” (2022) toob lugejani poeetilise maailma, kus inimkogemus avatakse piinava aususe ja vahetu tundlikkusega. Tekstid liiguvad valusate elamuste ja sisemiste heitluste radadel, peegeldades inimeses peituvaid pimedamaid ja samas lootust kandvaid kihistusi. Kogu loob pildi inimesest, kes ühtaegu laguneb ja koguneb, otsides pidevalt tasakaalu hävingu ja uuestisünni vahel. Lugeja viiakse otsekui karussellile, kus korduvad kontrastid – katki minek ja tervenemine, üksildus ja valguse aimdus, nõrkuse ja elujõu põimumine.

Luuletuste iseloomustamiseks on öeldud, et need „mängivad inimese tunnetega”, suutes panna lugeja nii iseennast kui ka teisi uue pilguga vaatlema. Siin põimuvad psühholoogiline sügavus ja poeetiline piltlikkus: depressiooni varjust võib paista valgus, ja kõige raskemates hetkedes võib tärgata elujanu. Tekstides esitatud maailm kõigub pidevalt piiridel – kord purustades, kord tervendades, jättes lõpuks lugejale küsimuse, kas inimkogemus on pigem killustatus või tervik. Nihe, millest kogumik räägib, ei ole ainult mõtteline, vaid ka eksistentsiaalne – see on muutus tajus, tunnetuses ja elamise viisis.

Kristel Mägedi-Vaik (sündinud 1981) on Eesti luuletaja, näitleja, muusik ja kunstnik, kelle loominguline ampluaa on lai ja mitmekesine. Ta on varem avaldanud mitmeid luulekogu, sealhulgas „Orgaaniline hallutsinoos” (2014), „Mitteelamise kunst” (2015) ja „Teadetetahvlite informatsioonid galaktilistel vahemaandumistel” (2018). Tema tekstidele on omane intensiivsus, mängulisus ja julgus käsitleda eksistentsi valusaid tahke. „Kognitiivne nihe” jätkab seda joont, pakkudes samal ajal uusi vaatenurki inimese sisemisele maailmale ja luues eristuva koha kaasaegse eesti luule maastikul.