Üle halja jõe

„Üle halja jõe“ on Krista Kajari jutukogu, mis koondab lühemaid ja pikemaid proosatekste. Autor viib lugeja peamiselt 1960. aastatesse, kujutades seda aega läbi noorte inimeste kogemuste ja otsingute. Teos on jaotatud kaheks tsükliks, millest kumbki toob esile erinevad väärtusorientatsioonid, kuid mõlemat läbib ühine keskne teema – eneseteostuse ja endaks saamise vajadus. Lugude taustal peegelduvad muutuvad olud, ühiskondlikud ootused ja põlvkondlikud erinevused, mis kõik mõjutavad tegelaste isiklikke valikuid ja identiteedi kujunemist.

Juttude tegevus kulgeb nii igapäevastes olukordades kui ka isikliku pöördepunkti hetkedel. Autor vaatleb tegelasi lähedalt, avades nende sisemaailma, kõhklusi ja püüdlusi. Nii kerkivad esile nooruse otsingud, suhted sõprade ja lähedastega, vajadus leida oma tee hariduse ja töö kaudu ning sisemine võitlus ühiskondlike ootuste ja isikliku vabaduse vahel. Kajari tähelepanu on suunatud just nendele hetkedele, kus inimene peab end defineerima ja tegema otsuse, milline ta tahab olla. Seetõttu on kogumik korraga nii ajastu peegeldus kui ka inimliku kasvamise universaalne lugu.

Krista Kajar (sündinud 1947) on eesti kirjanik ja ajakirjanik, kelle looming keskendub sageli igapäevaelu ja inimsuhete kujutamisele. Tema tekstides on olulisel kohal psühholoogiline nüanss ja tegelaste sisemaailma täpne avamine. „Üle halja jõe“ kuulub tema varasema loomingu hulka ning paistab silma just noorte eneseleidmise ja elusuundade otsimise teemade kaudu. Kajar on olnud ka aktiivne kultuuriajakirjanik, kelle tegevus on aidanud kaasa kirjandus- ja kultuurielu elavdamisele ning inimeste tähelepanu suunamisele isiklike ja ühiskondlike väärtuste seostele.