Kriminaalsest arheoloogiast ja kaduvast keelest

„Kriminaalsest arheoloogiast ja kaduvast keelest“ on 1984. aastal Valguse kirjastuselt ilmunud teos, mis toob esile kaks pealtnäha eraldiseisvat, kuid sügavuti inimkultuuri puudutavat valdkonda. Raamatu põhiosa on pühendatud jutustusele arheoloogiliste aarete vargusest ja salakaubandusest, mis on toimunud eri maailma paikades alates kaugest minevikust kuni nüüdisaegse ajani. Autor käsitleb detailselt, millist kahju on kuritegelik äritsemine teadusele tekitanud, ning juhib tähelepanu vajadusele uurida muistseid leide komplekselt ja süsteemselt, mitte üksnes eraldatud objektidena.

Teose esimeses osas kirjeldatakse hauaröövide ja musta turu laastavat mõju, mille tõttu on kaduma läinud hindamatuid esemeid ja teadmisi. Samuti avatakse paljude pseudoteaduslike teooriate ideoloogilist tagapõhja, mis on tekkinud just siis, kui teaduslik järjepidevus on katkestatud ja esemeid on käsitletud ilma nende konteksti mõistmata. Teises osas suunatakse tähelepanu kaduvatele keeltele ja suhtlusviisidele, näiteks Gomera vilekeelele, tuues esile, kuidas inimkonna kultuuripärand võib hääbuda sama märkamatult nagu arheoloogiline aare, mis satub salakaubitsejate kätte.

Kokkuvõttes moodustab raamat tervikliku vaate inimese loodud ja edasikantava pärandi haprusele. Olgu see füüsiline ese või keeleline väljendusviis, mõlemad on väärtuslikud ja vajavad kaitset teaduse ja kultuuri nimel. Teos ärgitab lugejat mõtlema, kuidas meie suhtumine ja tegutsemine mõjutavad tuleviku teadmisi mineviku kohta.