Koolipedagoogika. Õppevahend pedagoogilise instituudi üliõpilastele

„Koolipedagoogika. Õppevahend pedagoogilise instituudi üliõpilastele“ on 1980. aastate alguses koostatud kollektiivne õpik, mille eesmärk on anda süsteemne ülevaade üldise koolipedagoogika põhialustest ja -põhimõtetest. Teos on suunatud eelkõige tulevastele õpetajatele ning käsitleb õpetamise ja kasvatamise teoreetilisi aluseid, kooli kui kasvatuse institutsiooni ülesandeid ning õpetaja rolli ja metoodikat. Õpik sisaldab ka nõukogude pedagoogika üldjooni, lähtudes ideoloogiliselt ajastule omastest arusaamadest, kus kasvatust käsitletakse kui vahendit isiksuse kujundamiseks sotsialismi ideede vaimus.

Teos jaguneb temaatilisteks peatükkideks, milles vaadeldakse näiteks õpetamise didaktilisi printsiipe, kasvatusprotsessi etappe, kooli ja perekonna koostööd, õpilaste aktiivsuse kujundamist ning distsipliini hoidmise viise. Erilist tähelepanu pööratakse kasvatuse ja õpetamise ühendamisele, kollektiivi rollile isiksuse kujunemisel ning õpetaja isiksuse mõjule. Lisaks käsitletakse ka pedagoogilise töö planeerimist ja analüüsi, klassijuhataja ülesandeid ning individuaalse lähenemise vajadust erinevatele õpilastele. Õpik püüab siduda teoreetilise osa konkreetsete praktiliste näidetega, mis aitavad mõista õpetajatöö igapäevast olemust.

Kuna teos on koostatud kollektiivselt ja akadeemilise väljaõppe vajadusi silmas pidades, peegeldab see oma ajastu pedagoogilisi rõhuasetusi, kuid mitmed käsitletud teemad on ajakohased ka tänapäeval – näiteks õpilase isiksuse arendamine, õppeprotsessi eesmärgipärasus või õpetaja professionaalsuse kujunemine. Raamat on oluline ajalooline allikas, mis võimaldab mõista, milliste pedagoogiliste ideaalide ja teoreetiliste lähtekohtade alusel kooliõpetajaid toona koolitati, ning annab ülevaate nõukogude kooli toimimise pedagoogilisest raamistikust.