Viimane suvi 2. osa
Viimane suvi 2. osa
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused:
- Eesti Raamat | 1974
- 303 lk | Kõvakaaneline | 133 x 205 mm
- ISBN:
- Keel: eestikeelne
Konstantin Simonovi romaan „Viimane suvi“, mille teine osa ilmus eesti keeles 1974. aastal, jätkab Nõukogude armee kolonelleitnandi ja sõjakorrespondendi Sergei Sergejevi lugu Suure Isamaasõja eelõhtul. Tegelaste sisemised pinged ja rahutu ajalooline taust põimuvad omavahel tihedalt, luues pildi ajast, mil sõda pole veel alanud, kuid selle varjud on juba selgelt tajutavad. Teose keskmes on ohvitseride ja ajakirjanike igapäevased suhted, vaimsed kõhklused ning eneseotsingud poliitiliste ja isiklike valikute keerises. Nende taustal muutub olulisimaks küsimuseks, mida tähendab truudus – nii kodumaale, armastusele kui ka tõele.
Romaani teine osa viib lugeja järjest lähemale 1941. aasta juunikuu saatuslikele sündmustele, mil Saksamaa kallaletung Nõukogude Liidule muudab pöördumatult kogu tegelaskonna elu. Simonov ei keskendu üksnes sündmuste kronoloogiale, vaid peegeldab ka nende psühholoogilist mõju: ärevust, tundeid määramatusest ja vältimatust katastroofist, mida paljud aimavad, kuid mida ei söandata lõpuni mõista ega tunnistada. Ühtlasi kajastab autor omaaegse nõukoguliku maailmapildi ideaalide ja tegelikkuse vahelist pinget. Sõda muutub selles romaanis rohkem kui ajaloosündmuseks – see on murrang, mis lõikab läbi sidemed, muudab väärtused ja määratleb inimesed uuesti.
Konstantin Simonov (1915–1979) oli Nõukogude kirjanik, ajakirjanik ja sõjakorrespondent, kelle looming keskendus peamiselt Teise maailmasõja kogemusele. Teda tuntakse eelkõige kui sõjaromantikaga laetud, kuid realistliku tooniga kirjutajat, kelle töödes ilmneb tugev eetiline mõõde. Simonovi populaarsus Nõukogude Liidus põhines tema oskusel ühendada isiklik ja kollektiivne kogemus, mis oli tema põlvkonna lugejale sügavalt mõistetav. „Viimane suvi“ kuulub tema mitmeosaliseks kavandatud romaanisarja, mis püüdis sõja eelõhtut ja selle mõju kujutada laiahaardeliselt, psühholoogilise süvitsi minekuga. Eestikeelne väljaanne on osa laiema publiku teavitamisest selle ajastu vene kirjandusest, millel oli 20. sajandi kultuuriloos oluline koht.
