Kolmteist Eesti kirja

“Kolmteist Eesti kirja” on mõtteline järg 1995. aastal ilmunud kogumikule “Kaksteist eesti kirja” ning koondab uue põlvkonna eesti naisautorite kirjalikke mõtisklusi. Kogumikus avaldatud tekstid on kirjutatud kirjavormis, kuid ei piirdu pelgalt isiklike mõtete või päevikulaadsete ülestähendustega. Iga kiri peegeldab oma autori isiklikku maailma, mõtlemist ja kogemusi, kuid ühtlasi on neis tajutav ka laiem kultuuri- ja ajalooteadlikkus. Tegemist on kirjandusliku vormiga, mis võimaldab autoritel luua intiimse, ent mõtestatud kontakti lugejaga.

Kahe aastakümne jooksul, mis jääb kahe kogumiku ilmumise vahele, on Eesti ja maailm läbi teinud olulisi muutusi. Nendest muutustest saavad aimu ka käesoleva kogumiku tekstidest. Iga kiri on omamoodi ajastu peegel ja isiklik kommentaar ühiskondlikule tegelikkusele. Naised, kes siin kirjutavad, teevad seda teistsuguses Eestis, kuid sama ausalt ja vahetult nagu nende eelkäijad. Kirjanduslik vorm lubab kõnelda nii vaikselt kui ka teravalt, nii igapäevaselt kui ka eksistentsiaalselt, puudutades teemasid, mis on korraga väga isiklikud ja üldinimlikud.

Kuna teos on kollektiivne ja ei ole seotud ühe autori loominguga, puudub siinkohal vajadus eraldi autori tutvustamiseks. “Kolmteist Eesti kirja” on osa Loomingu Raamatukogu traditsioonist, mis on toetanud eesti kirjanduse arengut ja pakkunud ruumi eriilmeliste häälte esilekerkimiseks. Käesolev kogumik jätkab seda joont, andes sõna naistele, kelle vaatenurk, keelekasutus ja maailmataju rikastavad kirjandusmaastikku nii isikliku kui ka kultuurilise tasandi kaudu.