Kolmest vakast. Satiiripõimik Eesti, Läti, Leedu autoreilt

Satiirikogumik „Kolmest vakast“ koondab valiku lühivorme, mille autoriteks on Eesti, Läti ja Leedu kirjanikud. Tegemist on temaatilise põimikuga, mille kaudu püütakse luua pilt kolmest Balti rahvusest läbi ühise žanri – satiiri. Lood on lühikesed, sageli terava puändiga ning käsitlevad igapäevaelu vastuolusid, sotsiaalseid tüüpe ja inimkäitumise üldisemaid mustreid. Nende ühine joon on püüdlus naeruvääristada rumalust, laiskust, silmakirjalikkust või kohanemistahet – sageli nõukogude ühiskonna sees või selle äärealadel. Huumor ei ole siin pehme ega pelgalt mänguline, vaid tihti sihitud ja kriitiline, tuues esile karikatuurseid tegelasi või absurdselt paisutatud olukordi.

Kogumikus avalduvad eri rahvuskirjanduste iseloomulikud jooned: eesti autorite satiir kaldub sageli kuivema iroonia ja vaimukate dialoogide suunas, lätlaste lood on enam groteski poole kaldu, leedu autorid kasutavad seevastu rohkem folkloorseid kujundeid ja allegooriaid. Tekstide kaudu saab aimu ka sellest, kuidas rahvustunnetus ja kohaliku keele omapära mõjutavad huumorikäsitlust. Paljud lood põhinevad äratuntavatel tüüpidel – parteitöötajal, kontoriametnikul, talumehel või pisisulil – ning püüavad näidata nende kaudu laiemaid ühiskondlikke hoiakuid. Satiiriline lähenemine lubab autoritel käsitleda ka teemasid, mida otsesõnu väljendada poleks toona olnud lihtne.

„Kolmest vakast“ ei paku küll autorite nimesid ulatuslikult esile tõstvaid isikukeskseid peatükke, kuid kogumikus osalevad mitmed toonased tuntud kirjanikud ja humoristid. Kogumiku toimetamisel ja avaldamisel mängis rolli EKP Keskkomitee Kirjastus, mis tähendas, et satiiri piirid olid määratletud ametliku ideoloogilise raamistikuga. Siiski jääb paljudest lugudest kõlama autorite püüd kasutada huumorit kui ellujäämisvahendit – teravmeelsuse, pilke ja nalja kaudu avada ühiskonnas valitsenud vastuolusid nii, et need oleksid äratuntavad ja mõistetavad, ent samas sobituksid avalikuks trükiseks oma ajas.