Koekirjalised kindad ja sukad

Kogumik „Koekirjalised kindad ja sukad” on muuseumiväljaanne, mis koondab Eesti silmkoe pärandist valiku kindakirju ja sukamustreid koos selgitava tekstiga kolmes keeles. Teos liigub lihtsast määratlusest töövõteteni: mis on koekiri, kuidas moodustub muster silmuste vaheldumisest, millised on põhilised ruudustikud ja rütmid, kuidas lugeda skeemi ning siduda labakäe, pöidla ja randme tsoonid ühtseks mustrijooksuks. Fototahvlid ja joonised näitavad nii tervikuid kui detaili – randmepärad, pöidlakiilud, kannad, sääre ülaservad – ja teevad nähtavaks piirkondlikud erijooned, alates geomeetrilistest võrestikest kuni väiksemate täitemotiivideni. Tekstid rõhutavad mõõtu ja proovilappi: enne töö algust võrreldakse lõngu, vardasuuruseid ja tihedust, et muster ei tõmbaks ega lainetaks. Ülevaade puudutab ka sukki ja sääriseid, kus probleemiks on kannalahenduse ja sääre laiuse sobitamine mustrirütmi.

Materjaliosa esitab rahulikult järjestatud soovitused: milline lõng hoiab koekirja loetavana, kuidas vältida lõngajooksude pinget, millal kinnitada pikemad ülejooksud, et sisepind ei haagiks. Skeemide kõrval kirjeldatakse, kuhu paigutada põhivöödid ja kus kasutada väikeseid „tähti” või diagonaale, et kindapind ei tiheneks liigselt. Sukarubriik näitab, kuidas nakkuv koekiri püsib säärel ja kuidas jagada motiivid sääre esi- ja tagaossa nii, et kanna kiil ja külgjooned ei lõhu mustrit. Lõpukaust toob sisse muuseumi kogude päritoluviiteid ja võrdlusi talletatud esemete vahel, mis aitab lugejal eristada kordust ja variatsiooni. Teos sobib lugejale, kes vajab selget töökäiku: muster valitakse, skeem loetakse, proov kootakse, tihedus kontrollitakse, alles siis alustatakse kindapaari või sukapaariga. Nii jääb fookus töövõttel ja mustri loetavusel, mitte üksikute esemete kirjeldaval ülistamisel.