Härra S. Karma kuritöö

„Härra S. Karma kuritöö” on Kobo Abe allegooriline jutustus, mille keskmes on reaalsuse ja kujutluse piiril kulgev sündmustik. Tekst algab näiliselt lihtsa vaatlussituatsiooniga, kus maapinnast kerkib salapärane ristkülikukujuline ese, mis meenutab hiiglaslikku hauakivi. Sellest hetkest edasi hargneb lugu, mis asetab tegelased vastamisi seletamatu ja ähvardava nähtusega. Teos esitab küsimusi, kuidas inimene tajub ruumi ja piire, ning kas maailm, mida me igapäevaselt reaalsuseks peame, võib ootamatult osutuda millekski võõraks ja ähvardavaks.

Jutustuses on tajuda Abele omast absurditunnetust ja eksistentsiaalset pinget. Esmapilgul loodusnähtusena näiv sündmus muutub sümboliks, mis peegeldab inimese eksistentsi haprust ja kokkupuudet seletamatuga. Loo õhustik on rahutuks tegev ja lugejat juhitakse märkamatult tundmatuse ja hirmu maailma, kus tavapärane kaob ning asemele kerkib eksistentsiaalne küsimus elu ja surma, inimliku süü ja paratamatuse kohta. Just see liikumine argiselt detaililt filosoofilise üldistuseni on Abele iseloomulik võte, mis muudab loo mõjusaks ja raskesti unustatavaks.

Kobo Abe (1924–1993) oli jaapani kirjanik ja dramaturg, keda on sageli võrreldud Franz Kafkaga tema teoste sürrealistliku ja absurditunnetust loova atmosfääri tõttu. Ta õppis algselt meditsiini, kuid pühendus peagi täielikult kirjandusele, kirjutades romaane, näidendeid ja esseid. Rahvusvahelist tuntust tõid talle romaanid „Liivanaine” ja „Kasti mees”, kus ta seadis fookusesse üksildust, identiteedi haprust ja inimese eksistentsi mõistatuslikkust. „Härra S. Karma kuritöö” kuulub tema samasse loomingulisse maailma, kus ootamatud sümbolid ja kummastavad olukorrad avavad inimese olemuse sügavamaid kihte.