Victoria. Ühe armastuse lugu

„Victoria. Ühe armastuse lugu” on Knut Hamsuni tuntumaid romaane, mis keskendub igavesele teemadele – armastusele, igatsusele ja ühiskondlikele piirangutele. Teose peategelane Johannes, vaese taustaga noormees, on kirglikult armunud mõisniku tütresse Victoriase. Nende armastuslugu on täis vastuolusid: kuigi Johannesest saab hiljem edukas kirjanik, jääb klassierinevus nende vahele ning Victoria on sunnitud abielluma perekonna tahte kohaselt. Romaan näitab, kuidas tõelised tunded põrkuvad ühiskondlike normide ja materiaalsete kaalutlustega, tuues esile paratamatu traagika.

Hamsuni jutustamislaad on impressionistlik ja poeetiline, luues õhustiku, kus tegelaste sisemised tundmused on sama olulised kui välised sündmused. „Victoriat” peetakse autori helgeimaks teoseks, sest kuigi lugu on traagiline, läbib seda igatsuse ja puhta armastuse toon. Johannes ja Victoria jäävad teineteise ellu vaatamata sellele, et elu nad lahutab, ning romaani lõpuks moodustub armastuslugu, mis ulatub üle maiste piiride. Hamsun toob esile armastuse kättesaamatuse, kuid samas ka selle ilu, mis annab elule tähenduse isegi siis, kui see jääb lõpuni täitumata.

Knut Hamsun (1859–1952) oli norra kirjanik, keda peetakse modernistliku kirjanduse üheks rajajaks ja uuenduslikuks stilistiks. Tema looming mõjutas oluliselt 20. sajandi alguse kirjandust, ning tema mõju on tunnistanud sellised autorid nagu Thomas Mann ja Ernest Hemingway. Hamsuni tegelased on sageli üksildased ja sisemiselt heitlevad inimesed, kes vaatavad elu kõrvalt ning püüavad mõtestada oma eksistentsi. Tema teosed, sealhulgas „Nälg”, „Maa õnnistus” ja „Victoria”, on jäänud püsima maailmakirjanduse klassikana. Hamsunile anti 1920. aastal Nobeli kirjandusauhind romaani „Maa õnnistus” eest, kuid tema hilisem poliitiline tegevus Saksamaa poolehoidjana on jäänud kirjandusliku pärandi kõrvale varju.