Hulkurid 1. osa

„Hulkurid. 1. osa“ on Knut Hamsuni romaani eestikeelne väljaanne, mille andis välja väliseesti kirjastus Orto Torontos. Köide kuulub kahest osast koosnevasse tõlkesarja. Eesti tõlge on seotud nimega A. Karuste; seda kinnitab teise köite kirje, mille märkus osutab, et tõlkija nimi on raamatus endas osaliselt märkimata. Sama kirje seob sarja Orto trüki ja Looduse varasema eestikeelse väljaandega. Orto kui pagulaskirjastus on ülevaatlikes käsitlustes kirjeldatud kui ettevõte, mis avaldas emakeelset algupärandit ja tõlkekirjandust ning koondas väliseesti raamatuelu. Need infokillud võimaldavad siduda käesoleva köite päritolu, tõlkija nime ja kirjastusliku tausta kontrollitavate allikatega.

Romaan avab rändurite Augusti ja Edevarti tee. Mehed liiguvad mööda Norra paiku juhutööde rütmis ning jätavad endast maha lühiajalisi jälgi: mõni kaup, mõni jutupäästik, mõni katkine kokkulepe. Loo ajahorisont jääb 19. sajandi teise poole piiridesse, mil käsitöö ja väikekaubanduse maailm põrkub kasvava rahamajanduse ja tööstusliku korraga. Tekst ei joonista üht sirgjoonelist süžeed, vaid annab episoodidest koosneva rännaku, kus tegelased peavad valima paigalpüsimise, uue alguse ja tagasitee vahel. August on figuur, kes seob hiljem kokku kogu nn rändurite triloogia; talle keskendub järgmine romaan „August“ ning sellele järgneb lõputeos, mis viib tegelaste teed lõpuni. Selline ülesehitus asetab „Hulkurid“ triloogia avapalaks ja seob selle temaatika—rändtöö, ümberlülitumine, ettevõtlikkus—Norra moderniseerumisega. Sisukirjeldused ja triloogia ülevaated kinnitavad nii tegelaste paari kui ka ajastu fookust.

Knut Hamsun oli norra kirjanik, kelle loomingus kohtuvad psühholoogiline jälgimine, sisekõne ja linnarände kõrval ka maast ja tööst rääkivad jutud. Ta võitis Nobeli kirjandusauhinna ning tema teosed mõjutasid 20. sajandi proosakeelt laiemalt. Hamsuni bibliograafia hõlmab romaane, novelle, näidendeid ja mälestuslikke tekste; tema teoste põhjal on valminud ekraniseeringuid, sealhulgas romaanile „Hulkurid“ tuginev mängufilm. Entsüklopeedilised ja akadeemilised ülevaated seovad tema nime modernistliku proosa võtmemõistetega ning asetavad ta norra kirjanduse püsilukku. Autori elulooline käsitlus Nobeli fondi lehel ning üldentsüklopeediline artikkel kirjeldavad tema teekonda alates Põhja-Norra lapsepõlvest kuni hilise loomeperioodini.