Kes suud ei pea, peab surema. Dokumentaal-jutustus maffiast

„Kes suud ei pea, peab surema“ on Saksa autorite Klaus Polkehni ja Horst Szeponiki koostatud dokumentaalne jutustus, mis keskendub organiseeritud kuritegevuse toimimisele ning sellele vastu seisnute traagilistele saatustele. Raamat toob lugejani mitmete reaalsete isikute lood, kes on astunud vastu maffiale – olgu nad ajakirjanikud, kohtunikud, politseinikud või tavalised kodanikud – ja maksid selle eest oma eluga. Käsitletavad juhtumid pärinevad eelkõige Itaaliast, kuid vaadeldakse ka maffia mõju ja haarmeid teistes riikides. Läbiv teema on vaikimise seadus – omertà –, ning selle murdmise tagajärjed.

Teos ei piirdu üksnes faktide esitamisega, vaid seob sündmused laiemasse ühiskondlikku ja poliitilisse konteksti. Polkehn ja Szeponik kirjeldavad detailselt, kuidas maffia on suutnud tungida igapäevaellu, põimudes äri, poliitika ja isegi õiguskaitseorganitega. Samas keskenduvad nad ka neile üksikutele, kes julgesid tõde välja öelda või korruptsioonile vastu hakata. Nende inimeste saatused on karmid ja tihti traagilised, kuid nende eeskuju toob välja ka vastupanutahtmise võimalikkuse. Autorid kasutavad arhiivimaterjale, intervjuusid ja kohtutoimikuid, luues põhjaliku pildi sellest, kuidas maffia mõjutab ühiskonda ning millised on selle vastased jõud.

Klaus Polkehn ja Horst Szeponik on mõlemad saksa päritolu ajakirjanikud, kes tegutsesid peamiselt poliitika ja ühiskondlike nähtuste valdkonnas. Nende koostöös valminud teos peegeldab tugevat uurivat lähenemist ja huvi sotsiaalse õigluse vastu. „Kes suud ei pea, peab surema“ sobitub hästi nende loomingu mustrisse – tegemist on tõsielule tugineva looga, mille eesmärk ei ole üksnes informeerida, vaid ka mõista ja mõtestada keerulisi jõujooni, mis kujundavad varjatud võimustruktuure.