Sigadesaaga

„Sigadesaaga“ on allegooriline romaan, mis seob omavahel musta huumorit, poliitilist satiiri ja sotsiaalset kommentaari. Kitty Fitzgeraldi teos algab näiliselt absurdse olukorraga: kunagise turismimagneti, väikelinna Sea View äärealale kerkib arusaamatul põhjusel turvatud labor, mille tegevus äratab kohalikes umbusku. Kui lähedalasuvale seafarmile hakkavad sündima erakordselt intelligentsed sead, vallandub sündmusteahel, mis paneb proovile inimeste suhtumise loomadesse, eetika piiridesse ja majandusliku kasu ihalusse. Nii areneb loost terav ja sageli groteskne kommentaar kaasaegse ühiskonna vastuoludele.

Tegelaskujude kaudu uurib autor, kuidas võim, hirm ja teadmatus võivad kujundada kollektiivset reaktsiooni tundmatule. Sea View elanikud on lõhestunud: osa neist näeb intelligentsetes sigades võimalust ja uut tulevikku, teised aga ohumärki traditsioonide ja tavade vastu. Kohaliku meedia, ametnike ja teadlaste tegevus sulandub loomaõiguste ja kontrollihimu teemadesse, mis panevad lugeja küsima, kust jookseb piir inimese ja looma vahel, ja kes selle piiri kehtestab. Kirjeldatud sündmustes peegeldub ka suurem küsimus teaduse ja moraali kokkupõrkest, eriti kui kaalul on kasum ja maine.

Kitty Fitzgerald on briti kirjanik ja stsenarist, kelle loomingut iseloomustab terav ühiskonnakriitiline alatoon. Ta ei pelga kujutada ühiskonna varjupooli ning annab hääle neile, kes sageli jäävad nähtamatuks – olgu selleks loomad, vähemused või majanduslikult tõrjutud. „Sigadesaaga“ jätkab seda joont, ühendades ilukirjanduslikku fantaasiat ja realistlikku kujundlikkust viisil, mis mõjub ühtaegu koomilise ja häirivana. Fitzgerald ei paku lihtsaid vastuseid, vaid kutsub lugejat kaasa mõtlema, millised väärtused juhivad meie otsuseid olukordades, kus inimene ei ole enam ainsaks mõistust kandvaks olendiks.