Kirjad kasuemale

Kirjad kasuemale koondab kahe Silvia – noore Viljandi koolitüdruku Silvia Mälksoo ja kirjanik Silvia Rannamaa – aastakümneid kestnud kirjavahetuse, mis algab hetkest, mil teismeline lugeja võtab julguse kokku ja kirjutab Kadri ja Kasuema autorile. Esialgu on kirjad täis koolipäeva muljeid, lugemiselamusi ja noore inimese kõhklusi, samal ajal kui vanem kirjasõber elab läbi ema haiguse ja leina ning otsib oma ellu helgust. Järk-järgult kasvab kirjavahetusest usalduse ja lähedustunde ruum, kus räägitakse õppimisest, peresuhetest, õpetajatööst, loomingust ja argipäevast, mis kulgeb läbi erinevate ühiskondlike muutuste. Raamatu algusesse paigutatud päevikukatked ja varased kirjanduslikud proovid aitavad näha, millisest lähtekohast noorem Silvia teekonda alustab ning kuidas tema hääl ajapikku muutub ja selgineb.

Teos on üles ehitatud kirjade jadana, mille Mälksoo on säilinud materjalist välja valinud, nii et lugeja saab jälgida suhte kujunemist algsest ettevaatlikkusest tasakaalus sõpruseks. Kirjad näitavad, kuidas kahe inimese side liigub paberilt telefonikõnede ja külaskäikude tasandile, kuid kirjalik vorm jääb ometi selle loo selgrooks. Tekstid annavad pildi ajastust väikeste märkide kaudu: õpingud, töö koolis, perekonna argised otsused, suved Kassaris, kirjanduslikud plaanid ja mured. Rannamaa jaoks saab nooremast kirjasõbrast inimene, kellele ta usaldab tagasi talle endale saadetud kirjad; Mälksoo jaoks on vanem kirjanik nii õpetaja kui tugi. Nii toimib raamat korraga kirjavahetusena, kahe elukäigu läbilõikena ja ajastu dokumendina, mis huvitab nii Rannamaa loomingu lugejat kui ka neid, keda kõnetab lähedase, kuid avaliku suhte kujunemine kirjade kaudu.