Roheline mees

Kingsley Amisi romaan „Roheline mees“, mis ilmus eesti keeles 1991. aastal sarjas „Loomingu Raamatukogu“, on sünge huumoriga vürtsitatud lugu, mis põimib realistliku psühholoogilise romaani gootiliku õudusjutuga. Tegevus toimub Inglismaal, väikelinna kõrtsis nimega The Green Man, mida peab keskealine ja enesekriitiline peategelane Maurice Allington. Esialgu tundub, et loo keskmes on tüüpiline satiiriline vaade inglise keskklassi elule, kuid üsna pea hakkavad ilmnema üleloomulikud elemendid: kummalised nägemused, seletamatud sündmused ja müstiline tegelane, keda kutsutakse roheliseks meheks. Teos liigub tasakaalukalt kahe tasandi vahel – ühelt poolt psühholoogiline enesevaatlus, teisalt üleloomulikkusest kantud hirm ja tundmatus.

Maurice Allingtoni tegelaskuju on mitmekihiline – ta on korraga irooniline vaatleja, egoistlik armukütt, murelik isa ja inimene, keda painavad surmahirm ja eksistentsiaalne tüdimus. Tema sisemine monoloog on läbivalt vaimukas, ent ka närviline ja kriitiline, paljastades inimese võimetuse oma elu kontrollida ka siis, kui kõik näib olevat tema kätes. Romaan tõstatab küsimusi usu, surma ja hinge olemasolu kohta, mängides lugeja ootustega – kas kummitus on tõeline või pelgalt psüühiline projekt? Allingtoni silme läbi kogeme kõike moonutatult, mille tõttu jääb loo tähendus mitmeti tõlgendatavaks. Õudus ei avaldu verevalamises, vaid aja, keha ja tähenduse lagunemise tundes.

Kingsley Amis (1922–1995) oli briti kirjanik, kes alustas kui satiirik ja ühiskonnakriitik, kuuludes 1950ndatel „vihaste noorte meeste“ põlvkonda. Tema stiil on täpne, keeletundlik ja sageli kibedalt naljakas. „Roheline mees“, mis ilmus esmakordselt 1969. aastal, kuulub tema küpsemasse loomingusse ning näitab autori huvi metafüüsiliste ja üleloomulike teemade vastu. Samas säilitab Amis talle omase kainelt kriitilise vaate inimese nõrkusele ja enesepettusele. Eesti keeles pakub see romaan ainulaadset võimalust tutvuda inglise kaasaegse kirjanduse ühe silmapaistvaima esindaja vaimuka ja häiriva käsitlusega surmast, seksuaalsusest ja eksistentsist.